Vannitoa remont – mida teha ise, mida osta sisse?
Kuna vannituba remonditakse tavaliselt järgmiseks kümneks aastaks, ei ole see koht, kus teha kõige soodsamaid valikuid. Kui vannitoas jätta tegemata asjakohane hüdroisolatsioon, lahendamata vee mõistlik äravool või planeerimata töökindel ventilatsioon, võib kogu töö ja investeeritud raha korstnasse kirjutada ning uuesti nullist alustada.
Miks on vannitoa remont kallis?
Võrreldes teiste eluruumidega on vannitoa remont ajamahukas ettevõtmine. Harva saab olemasolevast midagi säilitada, töö nõuab palju lammutamist ja taas ülesehitamist, kusjuures pea iga töölõigu jaoks on tarvis erioskuseid – santehnik ei plaadi ja plaatija ei lahenda elektriküsimusi.
Amortiseerunud vannitoa remont võtab aega vähemalt poolteist, aga pigem kaks-kolm nädalat. Kuna vannituba on enamasti väike ruum ja paljud tööetapid üksteisest sõltuvad, ei saa seal paralleelselt kõiki töid teha.
Enne remonti tuleb vaadata üle tehnilised võimalused ja piirangud, nii vee- kui ka kanalisatsiooniühendused, ventilatsioon ja elektrivarustus ning sellest planeerimisel lähtuda. Võimalusel võiks veetorusid mitte ümber tõsta (kuigi seda saab teha), aga näiteks ventilatsioonikanaleid kortermajades muuta ei saa. Kui senist planeeringut soovitakse muuta või näiteks vannituba teiste ruumide arvelt laiendada, tuleb kindlasti konsulteerida mõne asjatundjaga ja korrusmajas on selleks vaja ka ehitusluba ning ühistu nõusolekut.
Mida saab ise teha?
Lammutamine võib olla päris ajamahukas, aga kui aega on, saab enamik inimesi sellega ise hakkama. Vanad plaadid tuleb seintelt eemaldada, mööbel lahti ja ripplagi alla võtta. Plaadid ei tule tavaliselt lihtsalt lahti, töö on tolmune ja kogu ehituspraht tuleb prügimäele viia. Ühele inimesele on lammutamine vähemalt päeva või paari töö, igaks juhuks võiks planeerida aega rohkem. Tavaliselt on pärast plaatide eemaldamist oluliselt lihtsam hinnata ülejäänud töö mahtu, sest eriti vanemates majades võib plaatide tagant tulla üllatusi (näiteks võivad olla seinad veekahjustusega).
Ukse vahetamisega saab samuti hakkama, aga selle töö tegemiseks on vaja kahte inimest. Kui professionaalne ehitaja vahetab ukse ära tunniga, siis tavainimene võiks arvestada vähemalt kolmega. Kui seda tööd tehakse elus esimest korda, võiks ennast eelnevalt kurssi viia, milliseid tööriistu tarvis läheb.
Ripplae ostmise ja paigaldamisega saadakse samuti reeglina ise hakkama. Selleks on vaja tellida sobiva mõõduga profiilid ja rentida või soetada vajalikud tööriistad. Ka mööbli ja valgustite paigaldamine pole keeruline.
Millised tööd võiks jätta spetsialistidele?
Suurem osa vannitoa remonditöid võiks jätta spetsialistidele, sest eksimisvõimalusi on palju. Kui varasem ehituskogemus on olemas, võib mõne töö ka ise ette võtta, aga näiteks elektritöid selleks mittepädev inimene teha ei tohi.
Vannitoa põranda tasandamine on täppistöö, kus tuleb osata valida materjale, töövahendeid ja tunda töötehnikat. Kui tasandamine on ebaühtlane, ei kannata põrand rõhku ja plaadid hakkavad murduma. Kui kalle on vale, ei lähe vesi äravoolutrappi. Elektrilise põrandakütte paigaldamine on samuti spetsialisti töö, mida ise ette võtta ei tohiks. Vanades majades lahendatakse see tavaliselt küttematiga, mis on õhuke ja paigutatakse otse plaatimissegu sisse.
Kui seinad vanade plaatide all on korralikud ja sirged, võib sellele kanda hüdroisolatsiooni. Töö võib tunduda lihtne, aga ka selles on ülim hoolikus tähtis. Korraliku hüdroisolatsioonita hakkab hallitus keraamilise plaadi taga varjatult kasvama ja vesi võib jõuda ka naabriteni.
Torude vahetamise ja sanitaartehnika paigaldamise võiks jätta santehnikule, kes valdab oma valdkonda. Vanade kommunikatsioonide demonteerimine ja uutega asendamine nõuab nii teadmisi kui ka kogemust. Kui paigaldamisel tehakse väiksemgi viga, võib tekkida leke, mis ujutab üle nii vastrenoveeritud vannitoa kui ka alumised naabrid.
Plaatimine on üks vannitoa remondi töömahukamaid lõike. Töö suurus sõltub valitud plaadist, täpsemalt sellest, kui palju seda tuleb lõigata. Sestap tasuks enne plaadi ostmist konsulteerida inimesega, kes seda paigaldama hakkab. Ka põrandaplaatide valikul tasub aru pidada, sest äravoolukoht nõuab kallet, mille saamiseks iga suurusega plaat ei sobi. Mõnede plaatide paigaldus on lihtsam, teiste oma keerukam, aga igal juhul läheb vaja plaadilõikajat ja oskust sellega ümber käia, vastasel juhul tekib kas tohutu plaadikadu või lootusetult kõverate vuukidega vannituba. Lisaks lõikamisele pakuvad väljakutset ka sobiva plaadiliimi segamine ja sirgete plaadiridade seinapanek, millega esimest korda katsetamisel esteetilist tulemust ei saavutata. Vähetähtis pole ka hoolikalt valitud vuugivärv, mis paneb viimistlusele punkti.
Kust ja kuidas leida töö tegijat?
Usaldusväärseid töötegijaid otsitakse tikutulega. Hea on, kui väärt inimene leidub oma tutvusringkonnas või oskab sõber kedagi soovitada. Kui töö tegija leitakse mõnest Facebooki grupist, tasub kindlasti uurida tema tausta. On teada palju juhtumeid, kus end ehitajaks nimetav inimene jätab tegemata nõuetekohase hüdroisolatsiooni, lõhub ära hinnalised plaadid või rajab põranda, mis upub iga dušivõtmise käigus.
Sestap tasub uurida ehitaja kogemust, tööde kvaliteeti ja sõlmida kirjalik leping, kuhu pannakse kirja kõik tööd, mida remondimees peab tegema. Paraku pole ka leping alati garantiiks, et kõik kvaliteetselt tehtud saab. Vannitoa remondipakkumist saab küsida ka K-rauta kauplusest. Ehituspoest remondi- või paigaldusteenuste tellimine võib olla küll nõks kallim kui sõbra soovitatud tuttav, aga kindlustundena saab juba eelneva visuaalse ettekujutuse, kuidas materjalid, mööbel ja sanitaartehnika omavahel ja vannitoaga sobivad, konkreetse lepingu ning tööle antakse garantii.
Kodu uuendamisel on iga rahas ja ajas mõõdetav kokkuhoiukoht koduomanikule oluline. K-rauta tegi just neid tahke silmas pidades uue Koduomaniku lojaalsusprogrammi, mille loogika on lihtne – mida rohkem töid on tarvis ette võtta, seda suurem tuleb võit soodsamatest hindadest ja säästetud tundidest.
Liitu K-rauta uue lojaalsusprogrammiga SIIN.