Mida teha vana kortermaja renoveerimisel korstendega?
Vanemal kortermajal võib korstnaid vabalt olla sama palju kortereid, sest igasse korterisse oli laotud kütmiseks ahi ja pliit koos soemüüriga. Kui põhjaliku renoveerimise käigus asendatakse need kütteseadmed moodsa keskküttekatlaga, siis iseenesest nii suure hulga korstende järele vajadus puudub. Enne korstende mahalõhkumist soovitab Schiedeli tehniline konsultant Jaanus Variku mõelda paarile aspektile
Miljööväärtuslikel aladel on piirangud ka korstendele
Esiteks asuvad nii mitmedki renoveeritavad kortermajad miljööväärtuslikel aladel, kus ehitustöö käigus tuleb maksimaalselt säilitada hoone algupärast välisilmet. Seetõttu võib korstende mahalõhkumine olla välistatud ja seda eriti siis, kui on soov saada kohalikult omavalitsuselt renoveerimistoetust.
Isegi kui renoveerimistöö käigus lammutatakse vanad amortiseerinud ahjud ja pliidid, võib nii mõnigi elanik soovida oma korterisse kerget kaminat või koguni kaminahju. Moodsates majades kasutatakse suitsugaaside väljajuhtimiseks sel puhul enamasti kerget ja lihtsasti paigaldatavat metallkorstent. Ent miljööväärtuslikus majas see võimalik ei ole, kuna korstnapitsid tuleb teha ajaloolisele hoonele sobiva kuju ja viimistlusega, mis antud juhul tähendab enamasti tellistest laotud korstent.
Viimasena tuleb arvestada, et korstende väljalõhkumisel tuleb tegelda ka korstnajalgade arvelt vabanenud pindade täitmisega vahelagedes ja katustel.
Renoveerimissegu ajahambast näritud korstnale
Kui on soov pakkuda igasse korterisse kamina paigaldamise võimalust, on mõistlik enne uute korstende ladumist hinnata vanade suitsulõõride seisukorda. Klassikalise telliskorstna tüüpilised kahjustused on praod seintes, tühjad vuugid telliste vahel, murenenud kivid ja lagunev korstnapits, kuid sageli on need probleemid kõrvaldatavad spetsiaalse tulekindla renoveerimisseguga. See kantakse kogu telliskorstna ulatuses suitsulõõride sisepinnale, et sulgeda ohtlikud praod, täita tühjaks kulunud vuugid ning muuta lõõri sisepind ühtlaselt siledaks. Lisaks tulekindlusele paraneb ka seguga renoveeritud telliskorstna tõmme.
Kogu protsess tuppa suuremat mustust ei too, kuna renoveerimissegu kantakse suitsulõõride sisepinnale katuselt korstna ülemisest otsast spetsiaalse harja ja vintsiga. Enne muidugi korsten puhastatakse ning suletakse ühendusavad küttekolletesse. Seguga renoveerimine on näiteks Rootsis olnud kasutusel juba 30 aastat ning on ennast täielikult õigustanud. Sealse kogemuse põhjal peab sel viisil taastatud korsten vastu vähemalt 10 aastat, tegelikkuses aga kauemgi.
Kui ilma ja aja mõjul on lagunenud korstna katusepealne osa ehk korstnapits, siis see on sageli mõistlikum uuesti laduda. Samuti tuleks kaaluda korstna eluea pikendamiseks selle otsa kaitsmist vihmamütsiga, et võimalikult vähe vihmavett korstna sisse pääseks.
Veidi teine on olukord siis, kui kortermajja on kütmiseks ja sooja vee saamiseks plaanis paigaldada keskne pelleti- või gaasikatel. Nimelt tekitavad sellised madala suitsutemperatuuriga kaasaegsed kütteseadmed väävel- ja soolhapet sisaldavat veeauru, mis püüab vastavalt loodusseadustele tungida läbi korstnaseina väljapoole isegi siis, kui tõmme surub seda mööda korstent üles. Selline happeline kondensaatvesi söövitab halvimal juhul tellised läbi juba ühe kütteperioodiga ja muudab korstna väga tuleohtlikuks. Seetõttu kasutatakse keskküttekatelde juures spetsiaalseid moodulkorstnaid, mis on valmistatud happekindlast keraamikast, metallist või koguni plastikust.
Keskküttekatel nõuab happekindlat suitsutoru
Kuna miljööväärtuslikul alal või koguni muinsuskaitse all olevas majas pole moodsa moodulkorstna kasutamine võimalik, tuleb vana telliskorsten muuta happekindlaks. Selleks paigaldatakse korstna sisse roostevabast metallist suitsutoru, mida on olemas nii jäiku kui painduvaid. Enne sobivate torude väljavalimist tuleb kontrollida, et suitsutoru oleks valmistatud roostevabast terasest märgisega 316L ning selle temperatuuri- ja rõhuklass sobiks keskküttekatlaga.
Roostevabast metallist sisetorud saab sisse lasta korstna ülemisest otsast, suuremaid ümberehitustöid ei ole vaja ette võtta. Küll aga tuleb selle töö tegemiseks avada kütteseadme ühendus korstnaga ning lisaks paigaldada korstna põhja kondensi äravooluga aluskork, et kütmisel tekkiv happeline vedelik korstnast kätte saada. Arvestada tuleb ka seda, et keskküttekatelt ja kaminaid ei tohi samasse suitsulõõri ühendada.
Kuna kütteseadmeid on kortermajades kõrgendatud ohu allikaks, tasub vanade korstende seisukorra hindamiseks lisaks visuaalsele vaatlusele tellida ka kaamerauuring. Selle käigus filmitakse korstnad seestpoolt üles spetsiaalse uuringukaameraga, mis tuvastab lisaks pragudele ja katkistele kividele ka pigi olemasolu ning halva tõmbe põhjused. Lisaks tasub meeles pidada, et ridaelamute ja kortermajade küttesüsteeme peab seaduse järgi puhastama kutseline korstnapühkija vähemalt korra aastas.
Allikas: Schiedel
