Sügisväetamine — miks seda vaja on ja millal seda teha?

Mitmeaastased taimed hakkavad augustis valmistuma talveks — seega on praegu igati sobiv aeg ette võtta sügisväetamine. Sügisväetamiseks sobib augusti teine ja septembri esimene pool, sest siis jõuavad taimed vajalikud toitained omastada enne kasvuperioodi lõppu. Liiga hilja antud sügisväetis enam ei mõju ning see on raha ja oma aja raiskamine.

Sügisväetis aitab okstel puituda, soodustab talveks varuainete moodustumist ja muudab sellega puud-põõsad, püsikud ja muru talvekülmale ja haigustele vastupidavamaks. Ühtlasi valmistab sügisväetis taimed ette järgmise aasta kasvuks, õitsemiseks ja saagi moodustamiseks. Oluline on väetada nii kevadel kui sügisel, kuid sügis- ja kevadväetis on erineva toimega.

Puittaimede edukaks talvitumiseks on esmatähtis, et suvel kasvanud võrsed õigeaegselt puituksid, sest puitumata taimeosad külmuvad talvel ära. Rohttaimed koguvad varuaineid sibulatesse, risoomidesse, mugulatesse jm säilitusorganitesse.

Eriti oluline on puitumise soodustamiseks anda sügisväetist külmahelladele puittaimedele ja kevadel istutatud välismaist päritolu okaspuudele. Tehke seda augustis varakult, septembris on juba hilja väetada.

Kuid ka külmakindlad puittaimed on sügisväetise eest tänulikud, sest siis on nad kevadel toitainetega paremini varustatud. Neid võib väetada septembri teise nädalani, hiljem antud väetisel on puitumist soodustav efekt väga väike.

Ka murutaimede talvitumisele mõjub augustis lõpus - septembri algul antud kaaliumi- ja fosforirikas väetis hästi.

Roosipeenrasse külvatud sügisväetis soodustab võrsete puitumist ja ka sügisest õitsemist, sest kaalium ja fosfor ning mikroelemendid on õiepungade arenguks väga vajalikud.

Olemas on spetsiaalsed sügiseseks väetamiseks mõeldud kompleksväetised. Mida need sisaldavad ja mida head üks või teine mikroelement teeb?

Fosfor kiirendab viljade valmimist, tugevdab taimekudesid ja parandab talvekindlust.

Kaalium tugevdab rakuseinte ehitust ja muudab taime talvele vastupidavamaks. Kaalium alandab ka külmumispunkti, toimides omamoodi “antifriisina”. Lisaks soodustavad fosfor jakaalium õiealgete moodustumist, mõjutades nii järgmise aasta saagi suurust.

Lämmastik. Suve lõpul antud lämmastik seevastu aeglustab viljade valmimist ja suurendab talvekahjustuste riski. Põhjamaades ei soovitata kasutada lämmastikuga sügisväetist, sest see muudab taimed külmaõrnaks. Kevadel peab aga väetises olema kindlasti lämmastikku, mis annab taimedele elujõudu ja paneb nad kasvama.Fosfor — ergutab juurestiku kasvu, on vajalik õite, viljade ja seemnete moodustamiseks.

Kaalium — soodustab suhkrute ladestamist, suurendab külma-, põua- ja haiguskindlust.

Kaltsium — on vajalik toitaine juurte kasvuks, mõjutab ainete tungimist rakku ja, suurendab nakkuskindlust.

Magneesium — kuulub klorofülli (pigment, mis annab taimele rohelise värvuse) koostisesse, seega on oluline fotosünteesis. Väävel — määrab ära korrapärase taimekasvu, suurendab haigus- ja kahjurikindlust.

Boor, vask, raud, mangaan, molübdeen, tsink — osalevad taime eluprotsesside reguleerimises, kannavad hoolt taime terve ja kauni välimuse eest.

Allikad: Maakodu arhiiv, Baltic Agro