Paar kuud tagasi sillutiskivist lõkkeplatsi rajades saime enam-vähem aimu, milliseks võiks kujuneda kõnnitee hind, kui kõik ise teha ja osta vaid materjalid. 9m2 lõkkeplatsi materjalide maksumuseks tuli 460 eurot ja kõnnitee hõlmab enda alla umbes sama suure pindala. Eelmisel aastal külvasime maja esisele uue muru, kuid tihe peaukse ja kuuride vahel sõelumine hävitas ka kõige tugevama spordimuru üsna kiirelt ning vihmaste ilmadega oli majaümbrus kole ja mudane.

Kuna meil vedeles aia eri nurkades paekiviplaate, siis mõtlesime, et ehk kasutaks kõnnitee rajamisel ära hoopis olemasolevat materjali ja ei hakkakski uusi kive tellima. Mõned kulutused tuli muidugi teha — mõned kotid liiva, graniitkillustikku ja paar pakki geokangast kulus selle projekti juures ära, aga tegu oli siiski üsna väiksete kuludega. Terrassi rajades tuli ka maapinnast välja terve hulk paekive ning neile leiti kohe rakendus tee rajamise juures. Esmalt ladusin kivid murule, et oleks üldse aru saada, kas materjalist jagub ja mis kujuga ja kui suure teeraja neist teha saab.

Kui kõnnitee ala oli paika saadud, siis kaevasin selle teeraja alla mineva pinnase umbes 10 senitmeetrit sügavaks ning tihendasin liivase mullapinna tugevalt kokku, rohides välja igasugused taimejuurikad mis oleksid kõnnitee alla jäänud. Seejärel katsin saadud “kaeviku” geokangaga ja ladusin uuesti paekivid enam-vähem oma kohale, et tuul kangast ära ei viiks ja et oleks veel võimalik veenduda mustri sobivuses tulevasel kõnniteega kaetud alal.

Kuna kivid olid eri paksusega ja eri kujuga siis pidin pea iga kivi tarbeks õige koha leidma. Peaukse ees oleva trepi juurde said kõige suuremad ja tugevamad kivid. Et pealispind oleks tasapinnaline, nii palju kui loodusliku kivi pind seda võimaldab, pidin kivide sättimise käigus mõned kivid veidikene sügavamale asetama ja teiste kivide aluspinnast taas tõstma, arvestades sellega, et vuukidesse lisandub kuni 2 sentimeetrine graniitliivakiht. Neljandat korda ladusin kivid juba graniitliiva peale, mis näeb välja nagu peen kiilustik, Kivide paika sättimisel aitasin kaasa kummihaamriga ja ka enda keharaskusega peal käies — viimasel on ka praktiline pool, sest nii saab kohe testida, mis kohas kivid asetuvad hästi ja mis kohas tahaksid kohandamist või lõikamist.

Vihmavee äravoolu lahendamine

Liigne vihmavesi pinnases, maja ääres ja vihmavee rennitoru ümbruses võib kahjustada vundamenti ning võib ka pika peale põhjustada maja vajumist, seega tõstsin kõnnitee tasapinda piki maja vundamenti ja tekitasin kerge kallaku majast eemale. Vihmavee rennitorust tuleva vee eemale viimiseks kaevasin maa sisse drenaažitoru mis kulgeb kõnnitee kõige kitsama koha alt.

Eritasapinnaline kaevu ümbrus ja maapinna tõstmine

Kaevu ümbert oli pinnas eritasapinnaline ja kergelt laineline. Seega pidin kõnnitee pinnasesse sisse kaevama ja kohati pinnast tõstma. Kõige madalama koha pidin ka väljaspoolt kõnniteed tõstma ning istutama ristikhena ja muru. Mõnes kohas koorisin seda sama muru vaibana maha ja peale pinnase tõstmist asetasin selle pinnale n-ö muruvaibana tagasi. Murust ja ristikust muidugi sel palaval suvel erilist asja ei saanud ning ei aidanud ka tihe kastmine. Ilmselt tuleb tuleva kevadel veel teeraja ümbrus ristiku ja muruseemne seguga üle käia, sest lõunapoolne majaesine saab kogu päeva vältel kõvasti päikest ning tänavune päike on olnud tõeliselt halastamatu.

Pooleli on veel ka maja värvimine, millest saab lugeda järgmisel korral!

Ronitaimedele mõeldud sein ootab veel sobivaid taimi ja ürgne peenar haljastamist.