AIADISAINER | Kujunda hekist kasulik ja kaunis vahesein
Kuidas ja millega seda teha? Kui majas liigendavad ruume seinad, siis aias teevad sama töö hekid, müürid või muud vaheseinad ja sõrestikud.
Esimesed hekid või vaheseinad on lihtne paika panna. Need peaksid aia peamise elu ja olemise ala privaatseks, enda omaks muutma. Kõige aktiivsem elu käib terrassidel. Kaaludes läbi sellelt alalt avanevad vaated, saab ära märkida, mis kindlasti hekki või mingit piiramist vajaksid. Kohe tuleks läbi mõelda piirde kõrgus, et tekiks turvaline oma aia tunne. Piirete kõrgus peaks jääma mõistlikkuse piiridesse, et ei varjaks täielikult näiteks naabermaja teise või kolmanda korruse aknast avanevat vaadet. Arvestada tuleb ka piirkonna seatud kitsendustega. Kui piirkond ei luba piirdeid, mis on kõrgemad kui näiteks 1,8 meetrit, siis nii on. Samas saab aeda sissepoole tuua puid, mis veidi kõrgemad vaated ära varjavad.
Enamikus viimase paari aastakümne jooksul rajatud aedades on kasutatud esmase privaatsuse loomiseks elupuuhekke. Elupuu on küll piisavalt vähenõudlik ja kiire kasvuga puu ning annab aastaringse roheluse, kuid ei pruugi olla ainus võimalus. Pealegi muutub mõni liiga palju kasutatud element lõpuks igavaks või lausa vastumeelseks. Enne kui kindla heki kasuks otsustad, mõtle, kui palju kõrvalt avanev vaade sinu tubast elu häirib. Aiaelu on aktiivne ajal, mil end väljas mugavalt tunneme — hilisemast kevadest sooja sügise lõpuni. Enne ja pärast seda on terrassil viibimise aeg üürike. Võib-olla ei pea hekk ilmtingimata igihaljast põõsast olema? Võid kasutada ka heitlehiseid põõsaid, mis on pidevas muutumises, pakuvad ehk õisi, erinevaid lehevärve või ka dekoratiivseid marju.
Enne heki rajamist on oluline määrata, kui kõrgeks hekil kasvada lased. Selle järgi tuleb põõsad valida. Suhteliselt madalat, näiteks 1–1,5-meetrist hekki ei ole mõtet kõrgest kontpuust rajada, sest kontpuu tahab pigem kahe-kolme meetri kõrguseks kasvada. Ta on küll kiirekasvuline, millest on esimesel ja teisel kasvuaastal rõõmu, kuid mida aastad edasi, seda rohkem ja tõsisemalt tuleb teda pügada. Mõned põõsad on jälle väga aeglase kasvuga, näiteks pöök või jugapuu. Kui sul jätkub kannatust sellise heki kasvamist oodata, siis hiljem on ta kindlasti piisavalt eriline, et välja paista.
Hekist rääkides tuleb esimesena silme ette pügatud, ühest taimesordist rajatud hekk, kuid võimalusi on palju rohkem. Segahekid annavad võimaluse kasutada kahte kuni kolme taime, andes hekile veidi iseloomu juurde. Erinevad taimed võivad olla eri värvi või suuruse lehega, miks mitte ka osaliselt igihaljad.
Pügatav hekk annab konkreetsuse ja piiritleb aeda rohkem kui vabakujuline hekk. Vabakujuline hekk aga annab pehmust ja lopsakust ning mõjub näiteks looduslikumas keskkonnas loomulikumalt. Samuti annab ta hea võimaluse lindudele ja väikestele loomadele seal end mõneks ajaks sisse seada.
Hekitaime suurus vali selle järgi, kui kiiret tulemust ootad. Kui soovid kohe tajutavat hekki, vali pigem võimalikult suured ja korralikud taimed. Saad neid ka veidi harvemalt istutada kui tibatillukesi istikuid, mille puhul ei pruugi alguses arugi saada, kuhu see hekk nüüd tekkima peaks. Ära unusta hekki — ka kõige madalamat — õigel ajal pügada! Korraliku heki saad ikka algusest peale õige lõikamisega. Mõni vabavormiline hekk ei pruugi lõikamist vajada, kuid enamik põõsaid tahab aeg-ajalt hekikääre näha, et tugevaks ja tihedaks sirguda.
Heki- ja põõsaalad eralda murust kindlasti piirdega. See peaks olema võimalikult lai, metallist või puidust piire, mis jääb maa sisse. Nii on hiljem lihtne nii hekki kui ka muru hooldada. Kasta värskelt istutatud põõsaid esimesel hooajal hoolega. Nad vajavad vett isegi siis, kui tundub, et sajab piisavalt. Juurduvale põõsale ei pruugi sellest piisata. Ära unusta ka igal kevadel põõsaid väetada.
Vaheseinad ja hekid on aias sees teretulnud elemendid. Ruum mõjub suuremana, kui sa ei näe terrassil olles aia piire. Läbi erinevate aiaruumide tundub, et aed on suurem ja seal on rohkem võimalusi, tegevust ja põnevust. Seepärast on hea jagada aed mõttelisteks või veidi rohkem piiritletud aiaruumideks, kus iga ala saab konkreetsed jooned: terrassiala, muru- või pallimänguala, grilliala, laste mängumaa, tarbeaed, omaette olemise ala jne. Need alad võid ära piirata kõrgemate või madalamate hekkidega, puuderivi või hoopis kõrgetest püsikutest või kõrrelistest veidi sümboolsemate piiretega. Suurepäraselt mõjuvad ka dekoratiivsed sõrestikud, metallist seinaelemendid, klaas või mõni muu kunstipärane piire.
Piirdeheki puhul mõtle läbi
- Kuhu peaks hekk tulema?
- Kui kõrge peaks hekk olema?
- Kas heitlehine või igihaljas hekk?
- Kas pügatav või vabavormiline hekk?
- Kas segahekk või ühest taimest rajatav hekk
- Kui kiire kasvuga on valitud hekipõõsas, milline on tema lõplik kasvukõrgus?
- Millise vahega hekitaim istutada?
- Kui suure taime kasuks otsustada?
- Millised taimed või tegevused tulevad heki ette? Kas hekk peaks mõjuma rahuliku taustana või hoopis ise välja paistma? Seda viimast piirdeheki puhul ei soovita, sest piirdehekk jäägu piirama, mitte endale tähelepanu tõmbama. Pigem säragu aiasisesed hekid ja põõsakooslused — neile tasub rohkem tähelepanu tõmmata.
