Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on praegu avatud seni mahukaim Eesti disaini püsiväljapanek “Sissejuhatus Eesti disaini”, mis on omamoodi Eesti disaini aabitsaks. Muuseumi kolmanda korruse näitusesaalis näeb ligi 500 eset, kavandit või fotot enam kui 200 disainerilt või ettevõttelt möödunud sajandi algusest tänaseni, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud olgu siis rakenduskunsti, tööstuskunsti või disaini nime all. Näitusega seoses toome ka lugejani Eesti disaini sissejuhatava “kursuse”, kus ei saa selgeks mitte ainult Eesti disaini ABC vaid ka XYZ.

K nagu Kunst ja Kodu

1958. aastast hakkas ENSVs ilmuma Nõukogude Liidu tollal ainus kodukujundusajakiri, almanahh Kunst ja Kodu. Selles käsitleti põhjalikult uute kodude, enamasti väikekorteritega seotud küsimusi, nende planeerimist ja sisustamist. Hinnatud sisekujundajate ideid publitseerides anti soovitusi uue kodu muutmiseks võimalikult otstarbekaks ja kauniks.

Üldharivate teemade kõrval oli almanahhis algusest peale oluline anda lugejatele praktilisi ideid, isetegemise osatähtsus oli suur. Tee-ise-ideoloogia väljendus atraktiivselt väljajoonistatud kujunduslahendustes ja praktilistes juhistes ning regulaarselt almanahhi vahel ilmunud tööjoonistega lisalehtedel.

Tänapäevase disaineri vaatepunktist oli ajakirjas pakutav justkui autoriõiguste loovutamine ja oma loomingu muutmine vabavaraks. Toona tähendas see aga disaineritele võimalust jõuda inimesteni ning lugejale võimalust tahtmise korral valmistada ise läbimõeldud lahendustega esemeid oma lähemasse argikeskkonda. Üleüldises ühtlustamislaines andis Kunstis ja Kodus ilmunu aja jooksul aina enam materjali eristumiseks standardlahendustest, muutudes nii alternatiiviks masstootmisele.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid