Sisekujundajad annavad nõu ja jagavad kogemusi: välistamismeetod, vanamoelisus ja Pinterest
Sisekujundaja, sisearhitekt või dekoraator?
Miina: Enamik inimesi ei tee sisekujundajal ja dekoraatoril vahet.
Mida sisekujundaja töö kohta tihti arvatakse, on see, et sisekujundaja käib mõnusalt poodides, ostab ilusaid asju, paneb värve paika ja lillevaasi õigele kohale. Tegelikult aga on sisekujundaja töö päris tehniline, oluline on saada kätte n-ö toimiv ruum.
Ulvi: Hea sisekujundus ei ole ainult ilusate kardinate valimine, kena tugitooli nurka paigutamine, vaid ikka asjaolu, et inimesel oleks ruumis mugav olla, et ta ei peaks oma igapäevaste toimingute tarbeks tegema ülearuseid liigutusi.
Miina: Ühest väärt õppetunnist. Aastaid tagasi oli üks projekt, kus eramus oli halli ja elutoa ala 60 ruutmeetrit ja seda ei olnud võimalik möbleerida, sest igas seinas olid aknad-uksed, nurgas trepp jne. Suuremate ümberehituste jaoks oli juba hilja. Ega sellest väga hästi toimivat ruumi ei tulnudki.
Ulvi: Tihti tuleb klient meie juurde, et „tere, soovin abi lillede valimisega“. Meie aga hakkame vastu uurima ventilatsiooni, küttesüsteemide, elektri, valguse jmt kohta. Kui klient aga ei soovi või pole valmis nende asjadega tegelema, siis ei saa eeldada ka suurepärast tulemust — siis võibki lihtsalt seinu värvida. Sisekujundajat või -arhitekti pole mõtet tülitada, kui on soov saada ainult väikest tuuningut — siis võtagi ainult tapeedivalija või dekoraator. /.../
Miina: On olnud näiteks olukordi, kus klient ehitab endale juba kolmandat maja ning tuleb ja ütleb, et kujunduse ja värvivalikuga tahaks ise tegeleda — see on nii põnev! — aga kas paneksid palun planeeringu, valgustite asukohad, eritellimusmööbli jm tehnilised asjad ise paika.
Seda üldjuhul arhitekt ei tee, arhitekt mõtleb suuremates dimensioonides, enamasti väljast sisse. Sisearhitekti ülesanne aga ongi need kaks dimensiooni omavahel kokku viia — panna arhitekti loodud vorm ühelt poolt elama ja seejärel tuua sisse ka koliva inimese mõõde.
Tehniline töö!
Ulvi: Ca 20 aastat tagasi ei puutunud me oma tööd tehes kokku kõikvõimalike ventilatsioonide, jahutuste jm teemadega. Aga praegu on väga palju tehnilist tööd, milleks inimene, kes hakkab maja ehitama, pole üldse valmis. Selgub, et arhitekt on projekteerinud mõnusa maja, misjärel tulevad ventilatsiooni projekteerijad, kes võtavad lae alt rahulikult ära ~40 cm, võib-olla rohkemgi. Ja siis tuleb teine ehitaja, kes tahab püstakuga veel ruumi ära võtta.
Lõpuks on klient õnnetu, et tema unelmate maja hakkab monstrumiks kujunema. Kui on korralik hoone täisprojekt, siis on sellist jama kordades vähem, ideaalis on paberil kõik sõlmed läbi komponeeritud ja tellijale jääb ülesanne leida „vaid“ kogenud ja pädev ehitaja ning hunnik raha. Nõrga arhitektuurse projekti või ainult eskiisprojekti olemasolul ongi meiesugused eriliselt abiks.
Kartus vanamoelisuse ja hipster-stiili ees
Miina: Päris tihti öeldakse, et ei soovi vintage’it, seda justkui kardetakse. Keskklassi inimene kardab kõige rohkem taaskasutust, pelgab olla hipster.
Ulvi: Maailma mööblidisainis on praegu väga moes 50ndate ja 60ndate stiilid, tehakse nii laheda nostalgilise tundega mööblit. Selgitame klientidele, et see mööbel ei ole second hand, vaid korralik bränditoode, kvaliteetne, annab sentimentaalse väärtuse. Et tegu on nagu kunstiteosega: ilusasti tehtud, hea detailsus, proportsioonid paigas. Aga ikkagi öeldakse tihti vastu, et „ma saan aru, et see on väga lahe, aga mulle assotsieerub too mööbel vanaema räämas korteriga“.
On jäänud mulje, et kõigil on oma vanavanemate kodudest lapsepõlvetraumad, justkui ei ole taolise mööbliga seoses positiivset mälestust. Kui aga mõelda enda lapsepõlvele, siis mul seostub nostalgilise mööbliga turvalisus, elegants, lahedus ja rikkalik köök.
Miina: Siiski oli hiljuti mul põnev kogemus teha ühele noorele perele nõukaaegsesse korterisse kergelt ajastukohast sisekujundust. Nii et erandeid ikka on.
Välistamismeetod
Miina: Inimeselt, kes pole oma eelistustes kindel, saab tihti küsida, et mida sa kindlasti näha ei soovi? Vahel ei teata küll täpselt, mida soovitakse, aga osatakse öelda, et ei soovi kindlasti näha näiteks pruune toone. Või et ajaloolist stilistikat ei soovi, pigem minna minimalismi teed. Ehk et taolistest kontrollküsimustest on vahest palju abi.
Ulvi: Näiteks keraamiliste plaatide puhul toimib välistamismeetod sageli väga hästi ja tihti jõutakse just nii meeldivate plaatideni.
Teadlikkuse kasv sisekujundusest
Ulvi: Kliendid on muutunud päris teadlikuks. Kui veel 10–15 aastat tagasi hõljus 90ndate hõng veel ringi, siis täna, tänu sellele, et info on internetis hästi ligipääsetav, tuleb üha rohkem neid, kes on ise üllatavalt hea maitsega ja kes tõesti oskavad küsida ja tahta ka erilisemaid lahendusi.
Miina: Hästi ollakse kursis näiteks erinevate uudsete ja igapäevaelu kergendavate tehniliste lahendustega — köögifurnituurist ja -tehnikast kõikvõimalike nutilahendusteni välja.
Pinterestist
Miina: Sealne tase on väga kõikuv, on nii heal tasemel kujundusi kui ka täielikku jama. Palju oleneb ka kliendi enda ilumeele tasemest, et kuidas ta suudab sealt eeskujuliku materjali välja selekteerida.
Ulvi: Tavakodanikule on Pinterest mingis mõttes kasulik, ta näeb ära, mida on võimalik üldse teha. Pinterestis ringi kolamine aitab selgusele jõuda, saada aru endale meeldivast atmosfäärist, kas meeldivad heledad või tumedad ruumid/toonid jne. Teinekord on inimesed nii kinnised, et mõni Pinteresti pilt aitab tal ennast avada ja selgitada ootusi ruumi suhtes.
Lühendatult Kaanon Kinnisvara blogist.
