Konteinermajade suurused varieeruvad. Mõni on vaid 9-ruutmeetrine, suuremate konteinermajade ühendamisel võib aga luua 130-ruutmeerise kahekorruselise elamise. Mõnes linnas ehitatakse neist ka kortermaju, mis koosnevad sadadest konteineritest, millest igaüks moodustab nii-öelda mikrokorteri.

Miks ometi kasutavad inimesed elamise ehitamiseks konteinermaju? Selgub, et maailmas on ligi 14 miljonit kasutuseta konteinerit ja neist paljud on lihtsalt saadaval. Lisaks pakub omanäolise elamise “legoklotsidest” ehitamine paljudele lihtsalt toredat väljakutset.

Konteinermaja ehitamine on ka soodsam. Paljud soovivad maja, kuid tahavad sealjuures elamise võimalikult soodsalt kätte saada. Soovitakse, et ka ülalpidamiskulud oleksid võimalikud väiksed. Loodussäästliku mõtteviisiga inimesed näevad konteinermajades ka head taaskasutusvõimalust.

Konteinermajade eelised

See on juba valmis. Paljud firmad lubavad maja kohale tuua ja kokku panna vaid mõne nädalaga. Suurem osa paberimajandusest on juba vabrikus korda aetud ja seetõttu on asja kulg hõlpsam. Kuna konteinermaja pannakse kokku erinevatest konteineritest, siis saab ostja kaasa rääkida majaplaani projekteerimisel.

Konteinermaja on lihtne transportida ja paigaldada. Kuna konteinereid transporditakse üle maailma, siis saad need tellida ka välismaalt ja kohale jõudes paigaldatakse konteinerid ettevalmistatud vundamendile.

Fikseeritud maksumus. Kuna suurem osa tööst tehakse ära tehakse fikseeritud summa eest, siis ainus varieeruv maksumus on transpordi, paigalduse ja ühenduste eest. Küll aga ei pruugi konteinermaja maksumus tulla odavam tavalise maja ehitamisest.

Taaskasutus. Konteinermaja on omamoodi loodussõbralik lähenemisviis, sest taaskasutatakse juba olemasolevat asja, mis muidu seisaks kasutuseta.

Kuigi konteinermaja saab ettevalmistatud vundamendile kiiresti paigaldada, siis sama kehtib ka moodulmajade kohta, mille osad on samuti eelnevalt tehases valmistatud. Küll aga on konteinermajade eeliseks ülemaailmne transport. Näiteks saab konteinermaju transportida kohtadesse, kus on vilets ehituskvaliteet või piirkondadesse, mis on katastroofidest räsitud ja kuhu on vaja kiiresti inimestele elamispindu tekitada.

Konteinermajade puudused

Ebaefektiivne taaskasutus. Suurem osa tehases valmistatud konteinermajadest on tehtud konteineritest, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Enamasti on sellised konteinerid heas korras ja nendel pole roostet ega mõlke. Maha kantud konteinerid on aga märksa halvemas seisukorras, sest neid on aastaid kasutatud ja neil on rohkelt kulumisjälgi. Lisaks koosneb konteiner suuremas osas terasest, kuid maja ehitamiseks pole vaja nii palju terast. Kui taaskasutada ühte konteinerit hoopis terasvarraste tootmiseks, saaks sealt piisavalt terasvardaid, et ehitada 14 teraskarkassiga maja.

Ehituslikud mured. Konteiner on sageli nurkadest väga tugev ja vastupidav, kuid selle katus on nõrk. Tavaliselt on vaja ehitada lisakatus, eriti siis, kui konteinermaja kasutatakse kliimas, kus sajab lund. Teiseks on konteineri seinad konstruktsiooni suhtes tähtsal kohal. Näiteks kui soovid paigaldada aknaid, vajab konteiner lisatuge, sest akna paigaldusel lõigatakse konteineri seinast tükk välja. Kui soovid aga erinevaid konteinereid omavahel ühendada elamise suurendamise eesmärgil, siis tuleb kaks konteinerit omavahel kokku keevitada. Seda ei saa aga teha nurgakohtadest. Lisaks on keevitamine kallis töö.

Mida selle konteineriga enne veeti? Sageli pole võimalik saada teada, mida selle konteineriga, mida nüüd soovid enda elamise ehitamiseks kasutada, enne transporditi. Võib-olla veeti sellega mürgiseid kemikaale.

Suurus ja kuju on konteineri puhul küllaltki ühesugune ja piirab näiteks elamise kujundamist. Kuna konteiner peab mahtuma ka rongile või rekale, siis enamasti on see küllaltki kitsas. Seetõttu ei mahu sinna enamasti tavasuuruses mööbel või saab seda vaid ühtmoodi paigutada. Tavalise konteineri kõrgus on 2,84 meetrit, mistõttu on peale soojustamist ja juhmete paigaldamist seal küllaltki madal lagi.

Konteinerit on halb soojustada, sest see piklik ja seetõttu pole seda mõistlik seest soojustada. Sageli kasutatakse seesmiseks soojustamiseks aga õhukest kihti isolatsiooni, millel on kõrge soojustakistus — näiteks polüuretaanvahtu. See pole aga siseruumi soojustamiseks just kõige tervislikum variant. Loomulikult võid konteineri ära soojustada ka väljast, kuid siis katad terase soojustusega üle, mistõttu pole sellel enam see välimus. Mõned soovivad konteinermaja just omapärase välimuse tõttu.

Kui palju terasmaja maksab?

Hinnad on väga erinevad. Loomulikult sõltub hind paljuski ka konteinermaja suurusest ja viimistlusest. Näiteks Kanadas ehitas üks mees endale terve elamise ise ja tal kulus kokku vaid 20 000 dollarit ehk ligi 18 000 eurot.

Kui aga tellid terasmaja vabrikust, mis on ette valmistatud ja eeltöödeldud, siis on hind sarnane tavalise maja ehitamisele. Näiteks Kanada firma Honomobo tootevalikus on suurim terasmaja 130-ruutmeetrine ja selle hind on küllaltki krõbe — 393 500 dollarit ehk ligi 346 600 eurot. Eestiski müüakse konteinermaju päris usinalt. 14-25 ruutmeetriste viimistletud majade hinnad jäävad 10000 ja 40000 euro vahele sõltuvalt sellest, kui lihtsaid või keerukaid lahendusi on maja tuunimisel kasutatud.