Kahekorruseline maja ehitati 1820. aastatel luksuslikuks suvekoduks. Hoone fassaadilt leiab koloniaalstiilile omaseid tunnuseid, mis renoveerimse käigus ka säilitati — algne puitvooderdus säilitas oma valge kuue, samuti restaureeriti lükandaknad.

Maja enne renoveerimist:

Maja peale renoveerimist:

Kuigi võimalikult palju püüti säilitada algupärast, lisati majale ka kaasaegseid detaile. Näiteks lisati hoone põhiosale moodne klaasist fassaadiga köögiruum. Elamisest leiab renoveeritud puitpõrandate kõrval ka hoolikalt poleeritud betooni.

Ümber tehti kogu planeering. Ruumika elutoa asemel asus varem mitu pisikest tuba. Juurdeehitatud osas paiknev köök paistab silma ülikõrge lae poolest.

Maja esimesel korrusel on eraldi sissepääsuga majapidamisruum, väike tualettruum ja magamistuba. Teisel korrusel asuvad magamistoad, millest uhkeim on varustatud kaminaga.

Nagu ka maja välise ilme puhul, sai sisekujunduses eesmärgiks ühildada vanad ja modernsed elemendid. Vannitubades leidub restaureeritud antiikesemeid — näiteks 18. sajandist pärit Itaalias valmistatud marmorvalamu, mille disainer päästis ühest Rooma äärelinna maanteäärsest kraavist.

Pildil olev puidust ja vasest vann pärineb aga 17. sajandist. See leiti ühest New Yorgi ühiselamust. Et uue ja vana kontraste veelgi rõhutada ja asjale pisut praktilisust lisada, anti ajahambast puretud puitvannile vasest kate.