Mida silmas pidada kui plaanid majale lisakorruse ehitada?
Alustuseks tasub muidugi teada, et lisakorruse ehitamine ei ole päris nii lihtne töö kui maja laiendamine õueruumi arvelt. Teise (või kolmanda) korruse rajamine võib kujuneda isegi keerukamaks protsessiks, kui uue maja ehitus. Iga hoone kindlasti lisakorruse jaoks ei sobigi ning enne suuremate kulude ja grandioossemate plaanide tegemist tasub igal juhul uurida piirkonna ehitusmäärust ja pidada nõu arhitektiga. Võib juhtuda, et miljööväärtuslikes piirkondades on hoonete kõrgustele ja arhitektuursele ilmele seatud oma nõuded. Enne ehitama asumist tuleb teha ka maja kandevõimet ja pinnast hindav ekspertiis ning arvestada tuleb kuludega juba siis, kui peaks ka selguma, et lisakorruse rajamine ei olegi võimalik.
Lisakorrus = lisaväärtus
Lisakorruse ehitamine nõuab küll suurt investeeringut ning tihti ka pangalaenu, kuid tasub end igal juhul ära ning tõstab kinnisvara väärtust — rohkem ruutmeetreid, rohkem valgust ja olenevalt asukohast ehk ka paremad vaated ümbruskonnale. Maja ümberehitus võib aidata olemasolevat ruumiplaneeringut muuta ning parandada probleemseid kohti majas, tõsta fuktsionaalsust ja anda ka uue välisviimistlusega majale parem ilme. Piirkondades, kus kinnisvara on nõutud ja ruutmeetri hind kõrge, võib ka lisandunud ruutmeetrite arvult teenida oluliselt rohkem, kui lisakorruse ehitamise enda peale kulub.
Maja ilme ja terviklikkus
Ka pisemad muudatused maja ümberehitamisel nõuavad ehitusprojekti ja ehitusluba, olgu selleks siis majale rõdu lisamine või katuse tõstmine ruumi võitmiseks. Muudatusi kavandades tasuks arvestada, et maja peaks üldjoontes oma arhitektuurse stiili ja varasema ilme säilitama. Eriti oluline on see küsimus muinsuskaitsevööndis ja miljööaladel. Kui ajalooline maja omab arhtektuurset väärtust, siis alati ei olegi mõistlik seda ümber ehitada. Ilus ja ajalooliselt väärtusliku maja fassaad võiks jääda selliseks, nagu ta on omal ajal loodud, teisisõnu igat maja ei olegi mõtet suuremaks ehitada. Näiteid ebaõnnestunud ümberehitustest ei pea kaugelt otsima ning neid kohtab linnapildis ohtralt — nõukogude ajal oli tavaks hävitada varasemat arhitektuuri muutes hoone mahtusid ja lõhkudes hoone dekoratiivseid elemente. Pea igalt tänavalt võib leida mõne maja, mis paistab silma ebaproportsionaalsete juurdeehituste või suuremaks lõigatud aknaavadega ega vasta enam oma ajastu ehitusstiilile. Mõnel juhul on targem mitte hakata maja rikkuma, vaid vahetada kinnisvara. Samal ajal võib eramurajoonides kohata ka väga õnnestunud näiteid, kus vanad pesuköögid ja muud kõrvalhooned on saanud lisakorruse ja muudetud ümberehituse kaudu viisakateks elumajadeks. Levinud on ka ühekorruseliste suvilate elumajaks ümberehitamine ning reeglina ei oma dadžad ja suvilad erilist arhitektuurilist väärtust, mille säilitamise pärast peaks väga muretsema. Pigem aitab ümberehitamine nende välimust kaasajastada ja parandada.
Kanderaskus ja vundament
Igale majale tuleb läheneda individuaalselt ning nagu eelpool mainitud, tuleb enne lisakorruse ehitamist teostada ekspertiis, et selgitada välja, kas tehniliselt on maja võimalik kõrgusesse üldse laiendada. Mõned majad on ehitatud nii, et seinad kannavad lisaraskuse kenasti välja ega vaja suuremaid teoestustöid. Maja üldine raskus võib aga mõjutada pinnast ja vundamendi kandevõimet. Kui juba vundamendi toestusega tegeleda, tasub samal ajal mõelda ka drenaazi lahendamisele, kui seda seni ei ole maja ümber olnud. Või siis vundamendi soojustamisele.
Tehnilised lahendused ja küttesüsteemid
Üks aspekt, millele veel lisakorrust kavandades mõelda, on küte. Olenemata sellest, kas teie majas on ahiküte, õhk- või õhk-vesi soojuspump, maaküte või elektriküte, arvestab teie küttesüsteem tõenäoliselt olemasolevate ruutmeetritega. Lisades köetavat pinda tuleb kindlasti ka küttesüsteemi täiustada ning lisaks veenduda, et olemasolevale elektrisüsteemile uute ruumide elektritarbimise arvelt ei tekiks ülekoormust. Veekütte baasil küttesüsteemidega piisab vesiradiaatorite või põranda veekütte kontuuride lisamisest juurdeehitatud ruumidesse ning küttevee tsirkulatsiooni kalibreerimisest. Viimase puhul on oluline, et küttevee süsteemiga tegeleks vastav spetsialist ning küttevesi ikka jõuaks juurdeehitatud ruumidesse ja oleks reguleeritav. Õhksoojuspumbaga kaasneb väliagregaadi paigaldus ja vastava ventilatsiooni torustiku ja juhtmestiku vedamine igasse ruumi. Elektriradiaatoritega kaasnevad monteerimis- ja elektritööd ning lisakoormus elektritarbimisel. Eesti Energia kodulehel on olemas ka päikesepaneelide kalkulaator ning võimalus välja arvutada päikesepaneelide tootlust. Juhul kui lisaruutmeetrite arvelt saadud hinnavõit võimaldab ja selleks on vajadust, võib olla mõistlik paigaldada ka maaküte.
Fassadikate
Lisakorruse juurdeehitamisel on üheks suurimaks väljakutseks olemasoleva ja lisakorruse üheks tervikuks sidumine. Kui maja ei ole enne lisakorruse ehitamist just värskelt renoveeritud, on muidugi mõistlik terve maja sama materjaliga viimistleda. Teine võimalus on viia kokku näiteks krohvitud pind esimesel ja puitvooderdus lisakorrusel. Jätkukohti saab tervikuks liita ka karniiside ja dekooriliistude abil.
Katus
Kui uus planeering seda lubab ja olemasolev katus on heas seisus, saab seda üldjuhul uuesti kasutada. Ka sarikad ja pennid maksab alles hoida ning eelnevalt kõik detailid ära nummerdada, et pärast kõik oma kohale tagasi saaks. Mõistagi tuleb ümberehitamise jooksul lasta majale ajutine kattusekate asetada et vihmaste ilmadega maja veekahjustust ei saaks ning kõige mõistlikum on lisakorruse ehitus planeerida kõige kuivemate ja soojemate ilmade peale.
