Ajalooliselt võib väikemajade liikumist (tiny-house movement) pidada arhitektuuriliseks ja sotsiaalseks liikumiseks, mis pooldab tagasihoidlikul viisil elamist väiksemõõtmelistes majades. Alguse sai see 1970-ndate Ameerika Ühendriikides, kui esile kerkisid ideed kompaktsest ja säästvast eluviisist ning sellise elustiili propageerijaiks olid mitmed kirjanikud ja kunstnikud. Hoogu on kogunud see trend ka tänu linnastumisele ja kinnisvarahindade kasvule, kus minimaja võib olla ainsaks lahenduseks luua päris oma kodu. Viimasel kümnendil on minimajade kontseptsioon aga avardunud ning tagasihoidlikest “säästumajadest” on välja kasvanud täiesti eraldiseisev suund — tehastoodetud mikromajad, mis pakuvad väikesel pinnal üdini luksuslikku ja täisväärtuslikku äraolemist.