Suvekodu asukohta valides võiks kindlasti mõelda ka sellele, et suvila ost võib olla omamoodi investeering, sest teatud piirkonnad on suure potentsiaaliga. Eelistatud kohad on ikka teada-tuntud piirkonnad, nagu Pärnu, Haapsalu ja Võsu. Kindlasti on ja jäävad inimeste eelistustesse meie saared. Harjumaal on endiselt nõutud Kloogaranna ja Kaberneeme suund. Eelistatumad on ka suvilad, mis asuvad veekogu läheduses, olgu selleks siis meri, jõgi või järv.

Suvekodu soetamisel peaks muidugi vaatama, et sinna jõudmiseks ei kuluks liialt palju aega — et nädalavahetusel linnakärast eemale saades saaks võimalikult kaua rahu ja vaikust nautida. Tallinlasel Võrumaale suvekodu soetada pole kindlasti kõige õigem valik. Suvila või maakodu võiks jääda kuni tunniajase autosõidu kaugusele püsielukohast.

Üha kasvavamaks trendiks on osta privaatne kinnistu, kuhu saab panna moodulmajakese või suvila. Turul on juba piisavalt ettevõtjaid, kes pakuvad minimajasid või moodulsuvilaid. Väiksemate majade hinnad algavad 15 000 euro piirilt ning nende püstitamiseks pole vaja isegi ehitusluba. Seega ei pruugi linnakärast eemale tõmbumine väga kallis ettevõtmine olla.

Alati on nõudlus ka vanade talukohtade järele, kus „kipsiring“ tegemata. Privaatne vana talumaja on ilmselt paljude inimeste unistustes. Samuti on suvilaomanikud hakanud kasutama võimalust oma suvekodu lühiajaliselt välja rentida, et kulusid vähendada. Selleks kasutatakse Airbnb või booking.com kaasabi. Kuigi möödunud suvel, ega ka sel suvel välisturiste oodata ei ole, on siseturism varasemast veelgi aktiivsem ja võib eeldada, et suvekodud Eesti kaunites maapiirkondades juba üürnikepuuduse all ei kannata.

Eelistatud piirkonnad said ära märgitud, aga mis on avastamata kohad? Millegipärast ei peeta Paldiski suunda väga atraktiivseks, aga seda põhjendamatult. Kogu see piirkond — Pakri saared, Kurkse jne — on väga ilusa loodusega ja samas Tallinnast mitte väga kaugel, kuid enamikule inimestest veel avastamata.

Allikas: Arco Vara