Maja ei armasta niisket kohta — kuidas lahendada maja drenaaž, kanalisatsioon ja sadevee äravool?

Maja eluiga sõltub väga palju niiskusest ning vanasti valiti väga hoolikalt hoone asukohta. Tänapäeval ehitatakse maju muidugi igale poole, olenemata looduslikest tingimustest. Seetõttu on aga oluline tegeleda niiskuse ja vee võimalike kahjustustega ennetavalt. Jagame nõuandeid, mida võiks ette võtta maja drenaaži, kanalisatsiooni ja sadeveesüsteemiga?

Juba ehituse kavandamise ja ka ehitamise käigus tuleb võtta tarvitusele kõik vahendid ja abinõud selleks, et vähendada niiskusest tulenevaid mõjusid valmivale ehitisele.

Sademeveed võib lähtudes nende ärajuhtimise seisukohalt jagada kahte rühma:

1. Sademed katuselt, millest enamiku saab ära juhtida näiteks kinnistusisese sajuveetorustiku abil.
2. Sademed läbi pinnase, mille kogumiseks ja kiireks ärastamiseks kasutatakse hoone ümber rajatud ehitusdrenaaži.

Kuna nimetatud süsteemide funktsioonid pole samad, on ka nende konstruktsioon erinev.
Sademeveetorustik rajatakse veetiheda konstruktsioonina. Katuselt tulevad veed juhitakse rennide ja torude süsteemi abil sademeveelehtrisse, mis ei lase torustikku prahti ja on samas ka sademeveetorustiku hooldusava. Lehtri sõela keskel on 20 mm läbimõõduga ava, mille kaudu saab vajadusel juhtida torustikku pesemisvooliku. Sademeveetorustik rajatakse veetiheda konstruktsioonina, et vältida vee sattumist torustikust pinnasesse. Vältida tuleb ka sademevee sattumist drenaaži, mis tooks kaasa vee suunamise hoone vundamendi alla.
Toruks kasutatakse gofreeritud välispinna ja sileda sisepinnaga 110 mm muhvtoru, mis on mõttekas paigaldada drenaažiga samasse kraavi. Mõlemad torustikud peaksid asetsema umbes 10 cm paksusel tihendatud liivaalusel, jäädes pisut madalamale vundamendi alumisest äärest.
Oluline on jälgida ka torude õiget kallet (min 5 mm/m). Torustiku suunamuutused ja hargnemised tehakse painduvate ühendusdetailide abil, veetiheduse saavutamiseks kasutatakse kummitihendeid. Kogu lehtrite ja torude süsteem suubub õuekaevu.

Drenaaž

Ehitusdrenaaži ja seda ümbritseva materjali (pestud kruus, killustik või kergkruus) ülesandeks on koguda maapinnas liikuvat vett, sealhulgas sademevett. Ka drenaaž rajatakse topeltseinaga gofreeritud torust, kuid erinevalt sajuveetorust on toru seinad pilutatud ning ühendused tihenditeta ehk liivatihedad. Dreeni asukoht hoone vundamendi suhtes on sarnane sajuveetorustiku omale. Vundamendi kõrval ulatub vett läbilaskev kiht peaaegu maapinnani. Tavaliselt kasutatakse kraavi lõplikuks täitmiseks väljakaevatud pinnast, millest on eemaldatud kivid. Drenaažitorustiku oluliseks osaks on drenaažikaevud. Aastatega koguneb dreeni liiva ja pinnaseosakesi, mis kipuvad toru ummistama. Kaevude kaudu dreene läbi pestes saab drenaažitorustiku taas puhtaks ja töökorda.
Kaev on vajalik ainult torustiku igas teises pöördepunktis, sest kaevu kaudu saab hooldada nii sisenevat kui ka väljuvat torustiku osa. Korralikul drenaažikaevul on kinnine kaas, settekott kaevu allosas liiva kogumiseks ja avatavad toruliitmikud. Liitmiku avamiseks lõigatakse paigalduskohal välja vajalikule mõõdule vastav ava.

Õuekaev

Õuekaev on see koht, kuhu kogutud sademe- ja drenaaživesi juhitakse eraldi torude kaudu, kust vesi liigub omakorda äravoolutoru kaudu suublasse, milleks võib olla lahtine kraav, tiik, tänaval asetsev sademeveekanalisatsioon või ka ühisvoolukanalisatsioon. Kindlasti ei tohi juhtida drenaaži- ja sajuvett kanalisatsioonivõrku. Õuekaev on varustatud pallklapi ehk tagasivooluklapiga, mis ei lase sademeveel drenaaži joosta ehk jõuda tagasi hoone vundamendi juurde. Kaevu ühendused tehakse tavaliselt 110 mm läbimõõduga torudest. Kui õuekaev satub liiklusmaale nagu näiteks sissesõiduteele, siis lisatakse kaevule teleskoopkaas, mis kannab koormuse ümbritsevale pinnasele.

Saun ja suvila

Kui aga vajatakse heitvete ära juhtimist suvilast või saunamajast, siis selleks on eraldi lahendused — sauna- ja suvilakaev. Saunakaev on mõeldud vaid pesuvee vastuvõtmiseks. Kui aga saadetakse kanalisatsiooni ka majapidamisvett, siis peab lisama saunakaevule ka suvilakaevu ja looma süsteemi nendest kahest. Kui eelnevalt oli juttu eramaja kaevude süsteemidest, kus on ilmselt vaja abi ka professionaalidelt ehk projekteerijatelt ja ehitajatelt, siis sauna- ja suvilakaevu puhul saab hakkama ka päris iseseisvalt. Sauna- ja suvilakaevud on kerged ja mõõtmetelt väikesed, neid saab hõlpsalt ise kohale tuua ja paigaldaminegi on lihtne tänu põhjalikule paigaldusjuhendile, mis nendega kaasa tuleb.