EESTI DISAINITÄHESTIK | H nagu tekstiilikunstnik Ellen Hansen
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avaneb aprilli lõpus taas seni mahukaim Eesti disaini püsiväljapanek “Sissejuhatus Eesti disaini”, mis on omamoodi Eesti disaini aabitsaks. Muuseumi kolmanda korruse näitusesaalis näeb ligi 500 eset, kavandit või fotot enam kui 200 disainerilt või ettevõttelt möödunud sajandi algusest tänaseni, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud olgu siis rakenduskunsti, tööstuskunsti või disaini nime all. Näitusega seoses toome ka lugejani Eesti disaini sissejuhatava “kursuse”, kus ei saa selgeks mitte ainult Eesti disaini ABC vaid ka XYZ.
Tekstiilikunstnik Ellen Hansen (1910 - 2012) oli Eesti esimene kõrgharidusega professionaal tekstiilikunsti erialal. Ellen Hansen lõpetas 1931. aastal Riigi Kunsttööstuskooli tikandi ja pitsitöö erialal ja õppis 1944-1948 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis tekstiili erialal, olles esimene selle eriala lõpetaja.
Foto: Estonia kontserdisaali lavaeesriie "Kannel".
Ta oli aastatel 1949-1964 Tallinna Kunstitoodete Kombinaadi dekoratiivkudumis- ja tekstiiliateljee kunstiline juht arendades ateljee toodangut kavandades samal ajal ka ise erinevaid tarbetekstiile.
1957. aastal loodud vaip «Rahvuslikud nukud» pälvis kunstitoodete kombinaadi kollektsioonis Brüsseli maailmanäitusel kuldmedali. Tuntumad avalikku ruumi valminud tööd on «Estonia» kontserdisaali lavaeesriie (1962) ja «Vanemuise» teatri lavaeesriie (1967), lisaks on ta tekstiile kavandanud mitmete sanatooriumide ja puhkekodude interjööridesse. Tema vaip Rahvuslikud nukud (1957) kuulus kunstitoodete kombinaadi kollektsiooni, mis pälvis Brüsseli maailmanäitusel 1958. aastal kuldmedali.
Foto: Ellen Hanseni vaip "Noorte pidu" (1958)
Kui üldiselt on Hanseni looming paljuski etnograafilisest ainesest tõukuv ja seda tõlgendav ning ka muusikale ja luulele toetuv, siis 1960. aastate algusest pärinevad lakooonilised ja jõulise geometeerilise kujundusega trükikangad, mis kahjuks jäid ainueksemplarideks kuid kuuluvad muuseumi kogusse ning mitmeid neist on eksponeeritud tarbekunsti püsinäitusel.
Alates 1949. aastast kuulus Ellen Hansen Eesti Kunstnike Liitu, ning oli Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu auliige. Alates 1964. aastast pühendus Ellen Hansen oma loomingule vabakutselise kunstnikuna. 1963. aastal valminud vaip “Kullaketrajad” tõi autorile 1964. aastal kultuuriministeeriumi aastapreemia.
Foto: Vaip "Kullaketrajad"
Foto: vaibad "Mustad linnud" (1966) ja "Minu mõttekangas" (1998).
Kogu pika ja aktiivse loomingulise tegevuse vältel oli Hansenile oluline Eesti rahvakunsti ja kultuuri mõtestamine, vaipade kavandamisel on Ellen Hansen leidnud ainest etnograafilisest pärandist, muusikast ja luulest.
Foto: Vaip "Kui kaua sa veel" (1991)
Ellen Hanseni loometeed iseloomustavad arvukad esinemised tarbekunstinäitustel Eestis ja välismaal, samuti personaalnäitused Eesti Kunstimuuseumis (1962), Moskva KF näitusesaalis (1963), Tartu Kunstimuuseumis (1964), Läti Ajaloomuuseumis Riias (1964), Tallinna Linnagaleriis (1996), Chaplini keskuses Pärnus (1998), Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (1999), Estonia Talveaias (2005).
2007-2008. aastal toimusid autori loomingust näitused “Ellen Hansen — kavandist vaibani” Eesti Rahva Muuseumi Näitusemajas ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, 2008 “Läbi aja” Estonia Talveaias. Juunis 2010 toimus Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis näitus “Dekoratiivne ja lakooniline”, Ellen Hanseni kangalooming (1950. ja 1960. aastatel loodud źakaar- ja trükikangad). 2007. aastal valmis Eesti Rahva Muuseumis Ellen Hansenist portreefilm “Aeg”.
Foto: vaibad "Aeg" (1990) ja "Suvi" (1969).
Ellen Hanseni loomingu mõju Eesti professionaalse tekstiilikunsti kujunemisele on olnud väga suur, tema looming on ilmestanud näitusesaale järjepidevalt 80 aasta jooksul. Üle 60 töö Ellen Hanseni loomingust paikneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogudes, samuti Eesti Ajaloomuuseumis, Tallinna Linnamuuseumis, Liivi muuseumis ja mitmetes erakogudes.
Foto: Vaip "Peiduspool" (1995)
