Väga paljud majatootjad pakuvad alla 20 m2 ehitusalase pinnaga sauna- ja aiamaju, sest nendega on vähem bürokraatiat ning eeldusel, et nende kõrgus jääb alla 5 meetri, ei vaja nad ehitusluba. Samas ei tähenda, et soetatud saunamaja või enda ehitatud aiamajakese võiks püsti panna ükskõik kuhu ja ilma kohalikku omavalitsust teavitamata.

Vaba ehitustegevuse alla kuuluvate väikeehitiste, nagu näiteks aiamaja, kõrvalhoone või kuur, püstitamisel tuleb igal juhul pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Ehitusseadustiku järgi kuulub vaba ehitustegevuse alla elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone, mis on ehitisealuse pinnaga 0-20 ruutmeetrit ja kuni viis meetrit kõrged. Nende rajamiseks ei ole vaja ehitusprojekti ega- luba, ent see ei tähenda reeglitest vaba ehitamist, kuna vaba ehitustegevus peab olema kooskõlas üldplaneeringu, detailplaneeringu ja tuleohutusnõuetega ning ka selliste ehitiste ehitamisel tuleb järgida kõigist asjakohastest õigusaktidest (ehitusseadustikust, looduskaitseseadusest, haldusmenetluse seadusest jt) tulenevaid nõudeid. Tagatud peavad olema tuleohutus ja naabrusõigused ning seda saab hinnata kohalik omavalitsus, kellel on ülevaade konkreetses ehituspiirkonnas kehtivatest planeeringutest.

Kooskõlastamata ehitamine võib kaasa tuua mitmeid probleeme. Näiteks ei osata aiamaja või kuuri rajamisel arvestada tuleohutuskujaga. Tuleohutuskuja tähendab seda, et kahe hoone vahele peab jääma vähemalt 8 meetrit. See on tuleohutuse tagamiseks vajalik distants. Tuleohutuskujasse ehitamisel, mis on 4 m mõlemale poole kinnistu piirist, on vaja piirata tule levikut ehituslike abinõudega, ka juhul kui naaberkinnistu hooneid seal veel ei asu, kuid tulevikus peab ka naabritel olema võimalus ehitada samadel tingimustel.

Reeglina paigutatakse ehitised naaberkinnistust 4m kaugusele, et tagada tuleohutuseks vajalik kuja võrdsetel alustel. Naabrite vahelisel kokkuleppel ja täiendavate tuleohutust tagavate meetmete kasutusele võtmisel võib vastavat kuja vähendada. Kindlasti tasub teada, et sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Kuigi ehitusseadustik seda ei nõua, tasub väikeehitise püstitamisel igal juhul ka naabritega läbirääkimisi pidada, et vältida edasisi probleeme ja vaidlusi.

Linnades ja suuremates asulates tasub arvestada ka sellega, et alla 20 ruutmeetrised vabaehitised peavad sobituma mahult ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud hoonestuslaadi ja keskkonnaga ning jääma kinnistule lubatava täisehituse ehk ehitisealuse pinna sisse.

Muinsuskaitsealal oma aeda väikehoonet ehitades tuleb kinnistuomanikul taotleda muinsuskaitseametilt selleks luba. Miljööväärtuslikul alal peab rajatav ehitis olema antud piirkonda sobiva lahendusega.

Maapiirkonnas tuleb inimestele vahel üllatusena, et veekogude äärsed alad on ehituskeeluvöönd ja jõe või mere äärde ei tohi omavoliliselt isegi mitte pisikest saunamaja püsti panna.

Omavalitsusega kooskõlastamata jäänud vaba ehitustegevuse tagajärgede eest kannab vastutust kinnistuomanik. Kindlasti tasub teada, et tuleohutusnõudeid või planeeringuid mitte arvestav ehitis on ebaseaduslik. Kui puuduste kõrvaldamine on võimatu, tuleb ebaseaduslik ehitis lammutada.

Allikad: Ehitusseadustik, Pärnu Linnavalitsus

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid