Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näeb praegu seni mahukaimat Eesti disaini püsiväljapanekut “Sissejuhatus Eesti disaini”, mis on omamoodi Eesti disaini aabitsaks. Muuseumi kolmanda korruse näitusesaalis näeb ligi 500 eset, kavandit või fotot enam kui 200 disainerilt või ettevõttelt möödunud sajandi algusest tänaseni, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud olgu siis rakenduskunsti, tööstuskunsti või disaini nime all. Näitusega seoses toome ka lugejani Eesti disaini sissejuhatava “kursuse”, kus ei saa selgeks mitte ainult Eesti disaini ABC vaid ka XYZ.

F — Fellin Furniture

2006. aastal sündinud ja paraku mõne aastaga kadunud Fellin Furniture suutis arendada kohalikku vineeritraditsiooni tänapäevaseks seeriatoodanguks, mida siiani kasutatakse mitmetes Eesti kodudes.

2005. aastal parima noore disaineri preemia SÄSI saanud Sixten Heidmets jäi silma Viljandi ettevõtjale Arno Kütile, kes oli mööbliäris tegutsedes juba mõnda aega tundnud, et turul on tühi koht — puudub hea disainiga noortemööbel. Juba aastal 2006. tuldi välja uue brändiga Fellin Furniture ja selle esimese vineermööbli kollektsiooniga.

Kütt on meenutanud, et esialgu oli tal kavas nõu küsida ning võtta tootmisesse vaid paar mööblieset. Lumepall läks aga kiiresti veerema, noortel disaineritel oli häid ideid palju ja tulemuseks oli ambitsioonikas projekt: toota esialgu 16-esemeline mööblikollektsioon ning viia see rahvusvahelisele turule. “Mõne aastaga sai loodud 22 esemest koosnev mööbliseeria. Töömaht oli muljetavaldav — eskiisid, joonised, mudelid, prototüübid, kodulehe loomine, trükised, messid nii Eestis kui välismaal. Appi sai kutsutud ka disainer Sirli Ehari. Sixten Heidmets meenutab, et lisaks oli ta samaaegselt seotud paljude projektiga ning muuhulgas töötas ta õppejõuna mitmes ülikoolis. "Paralleelselt panustasin ka SmartPosti pakiautomaatide väljatöötamisse ning Fellin Furniture ellukutsujat Arno Kütti tunneme täna tuntud tehnoloogiaettevõte Cleveron asutajana.”

Viljandi ajaloolist nime Fellin kandev mööbel pakkus peaaegu kõike, mida elu- ja magamistoa sisustamiseks on vaja: kapid, riiulid, töölaud, diivan, voodipesukapp, diivanilaud. Mööblit luues oli silme ees noor inimene ja suhteliselt väike ruum, mille funktsiooni pidi vastavalt vajadusele mugavalt muuta saama. Eesmärk oli luua mööblikomplekt, mida saab kombineerida ja lihtsalt ümber paigutada. Lisaks sooviti lahendada väikestele ruumidele tüüpilist panipaikade nappuse probleemi näiteks sellega, et voodi lahtine allosa toimis riiulina, kapi külgedel olid nagid vihmast märgade riiete riputamiseks, riiulitele sai lisada veel vaheriiuleid jne. Suur osa Fellini mööblist oli ratastel, mis võimaldas ruume lihtsalt ümber kujundada. Sellele praktilisusele ja ratsionaalsusele lisas lõbusama noodi mööbliese nimega Loom, mis hiljem Eesti disaini auhinna Bruno konkursil märgiti ära kui kõige isikupärasem toode, mille sarvedele ja kehale sai magama minnes visata rõivad ja Looma riidest “kõhtu” peita mõned perekonna-aarded.

“Fellin kannab endas mõtet, et asjad meie ümber peaksid aitama elada, mitte dikteerima elu. Sellest tiivustatuna on disainis kasutatud elemente, mis võimaldavad toodete väljanägemist kergesti muuta ja tooteid ruumis hõlpsasti ümber paigutada. Nii kannabki Fellin endas nooruslikku funktsionalistlikku sõnumit. Lisaks loob naturaalsete materjalide kasutamine ausa ja tugeva mulje. Meie esemete eripäraks on selge idee ja vorm arusaadavas ja inimsõbralikus teostuses. Fellin sobib kodudesse, kus asjad ei domineeri inimese üle, vaid võimaldavad oma noorehingelisel omanikul vabalt ja huvitavalt elada,” rääkisid disainerid kollektsiooni tutvustades Eesti Päevalehele.

Sixten Heidmets valis kunstmaterjalidest üleküllastunud noortemööbli turul materjaliks vineeri, mis on väga vastupidav. Heidmetsa põhjamaiselt lihtne vormikeel andis Fellini mööblile aga hoopis teistsuguse kuju, kui paljudel vineeriga varasemalt seostus. Lisaks pöörati eriti palju tähelepanu õige värvitooni saavutamisele. Valikus oli kolm tooni: põhivärviks valge, millele sekundeerisid hall ja punane. Just punase tooni leidmine oli olnud kõige suurem väljakutse, lõpuks jäädi pidama Ferrari-punase tooni juures, millest sai ka Fellini tunnusvärv.

Fellin Furniture tormiline areng jäi 2008. aastal peale ettevõtte uutele omanikele müümist seisma, milles oli oma oluline roll alanud üleüldisel majanduskriisil ja Sixten Heidmets, kes oli omandanud tööstusdisaini magistrikraadi Rootsis Lundi Ülikoolis, sai sealt tõuke pühenduda akadeemilisele karjäärile. “See oli ülimalt inspireeriv aeg. Viking-klassi allveelaevade sisustuslahendite projekt Kockums AB Submarines, Karlskronas või osalemine kosmilise kiirguse ja ekstreemkeskkonna töögrupis NASAs, Houstonis on vaid mõned näited. Lundi Ülikoolist saadud kogemused ja kontaktid tekitasid suure kire ja tahtmise mõjutada Eesti disainikõrgharidust,” ütleb Heidmets. “Töötasin kaheksa aastat Eesti Kunstiakadeemias disainiteaduskonnas tootedisaini dotsendina. Ka tööstusdisaini eriala suhteline “noorus”, ehk pisut enam kui 100 aastat ajalugu andis tunde, et arenemisvõimalusi jätkub.”

Heidmets leiab, et Fellin Furniture kandev idee, et asjad meie ümber peaksid aitama elada ja mitte dikteerima elu, on jätkuvalt aktuaalne. "Võtsime südameasjaks naturaalsete ja kauakestvate materjalide kasutamise, mis tänapäeval kõnetab inimesi isegi veelgi enam,” ütleb Sixten Heidmets Fellini Furniture’i kollektsioonile tagasi vaadates.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid