VANAD FOTOD | Vaata pilte hävinud Oru lossist, kus asus president Pätsi suveresidents
(6)
Peterburi tööstusmagnaadi Grigori Jelissjevi tellitud suurejooneline loss, mis 1935. aastal Eesti riigipea suveresidentsiks ümber ehitati, oli ilma kahtlusteta üks kaunemaid ehitisi, mida Eestimaa pinnal nähtud. Vabariigi juubeliaasta puhul heidame pilgu hävinud lossi maalilistesse interjööridesse!
1899. aastal Pühajõe suudmesse rajatud 57-toaga uhke suvitushoone oli algselt projekteeritud Peterburi suurkaupmehe G.G. Jelissejevi puhkemajaks. Hoone valmis Itaalia neorenessansi stiilis arhitekti Gavril Baranovski projekti järgi, pargi arhitektiks oli Georg Kuphaldt. Ligi 100 hektari suurusest pargist oli suurem osa kujundatud looduslikus stiilis ja pargi ehitustöödel osalesid paljud kohalikud talupojad. Lossi ja pargi ehitamise väidetav kogumaksumus oli 5 miljonit kuldrubla. Bolševike oktoobripöörde järel lahkus Jelissejev Pariisi ja loss jäi hooldamata. 1934. aastal ostsid Eesti tööstusringkonnad lossikompleksi Jelissejevilt 100 000 krooni eest ja kinkisid Eesti riigile riiklikuks otstarbeks. Alates 1935. aastast kuni hävitamiseni asus seal Eesti riigipea suveresidents.
Foto: Oru loss ja selle haljasala vahetult enne hävitamist, AM F 32457, Eesti Ajaloomuuseum, MUIS
Loss tuli muidugi vastavalt hoone uuele funktsioonile väärikalt ümber ehitada ja kujundada. Projekti hakkas juhtima arhitekt Roman Koolmar, kes projekteeris nii kuulsad Oru lossi terrassid kui rea abihooneid, pargipaviljone ja komandandi maja. Suurem osa “vanamoelistest” väliskaunistustest asendati moodsamate ja eestipärasematega. Loss valmis 1936 aastal ja sellest kujunes kiiresti toonase riikliku esindusarhitektuuri suursümbol. Sama aasta augustis võõrustas riigipea Konstantin Päts seal juba Soome kolleegi Svinhufvudi. Edaspidi ehitati parki veel komandandi- ja teenijatemaju ja teisi pisemaid rajatisi.
Foto: Oru lossi vastvalminud eksterjöör, IM F 466:1, Iisaku Kihelkonna Muuseum SA, MUIS
Interjööri eest vastutas arhitekt Olev Siinmaa, kes kujundas söögi- ja suitsetamistoa ning aia- ja kaminasaali. Interjööri kaunistasid valdavalt tema enda jooniste järgi valminud mööbliesemed, mille teostamisel lõid kaasa Riigi Kunstitööstuskooli puidutöö osakonna tudengid Albert Hanseni juhendamisel. Interjööris säilitati aga ka endist mööblit - nimelt nägi Siinmaa sisekujundus ette prantsuse ja inglise stiili harmoonilist kokkusobitamist.
Foto: Oru lossi interjöör, EAM Fk 12868, Eesti Arhitektuurimuuseum, MUIS
Lossi endises interjööris valitses neorenessanss, kohati ka rokokoo. Hoones olid olemas ka ajakohased mugavused, nagu keskküte ja elekter. Põhjalikke ümberehitusi tingis aga asjaolu, et lossi ehitamisel polnud kasutatud „väärikaid“ materjale — marmorit imiteerisid plekk, puu ja kips, tubades puudus parkett, tsementpõrand oli kaetud linoleomiga.
Foto: Oru lossi interjöör Olev Siinmaa kavandatud mööbliga, Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM _ 10100 Ar 46.2.238, MUIS
1940. aasta juunipöörde järel algasid lossis laastamistööd, mille käigus veeti osa väärtuslikumast varast (maalid, lauahõbe jms.) Venemaale. Oru lossi põletamiseks saabus 1941. aasta 13. augusti õhtupoolikul kohale umbes 50-meheline punaväelaste salk. Kella poole viie ajal süüdati loss ja selle kõrvalhooned. Lossi teenijaskonna puidust elumaja pidi algselt jääma põletamata, kuid peagi käsutati ajalehe “Sakala” (nr.127, 15.08.1942) andmetel elanikkond majast välja ning elamu süüdati põlema ilma, et keegi oleks saanud midagi välja tuua. Kui osa teenijatest suutiski päästa veidi pesu, käsutati nad majast välja ja vahistati terves koosseisus. Varemed, kus asus miiniladu, lasti õhku saksa vägede poolt 1944. aastal.
Vaata fotogaleriist, milline nägi välja lossi suursugune interjöör:
LOE LISAKS:
