Oma kätega ehitatud mikromaja valmis 300 töötunni ja minimaalse eelarvega

Üks ettevõtlik abielupaar ostis mõned aastad tagasi varemetes talukoha, mis võlus oma maakivist aedade, rohkem kui sajandivanuste aitade ja laguneva hobusetalliga. Kui elumaja oli eelmise omaniku poolt alustatud karkassist lõpuks valmis ehitatud ning võsa hoovilt maha võetud, tekkis mõte, et tühjal platsil võiks olla veel üks majake, mille ehitusprotsessi kajastasid nad ka Eesti väikemajade liikumise Facebooki grupis.

Koos abikaasa Helenaga pisikese ja funktsionaalse külalistemaja püsti pannud Leonhard Järvis ütleb, et plaan maja ehitada sündis kiirelt: “Olime juba varem internetis erinevaid väikemaju vaadanud ja silma jäi üks hea planeeringuga majake, millelt kandsime üle idee ja kohendasime enda visuaalidega sobivaks, esialgu paberil visandina. Kuna igapäevaselt puutun kokku ka CAD tarkvaraga, siis tegin järgmise sammuna lihtsad plaanid ja vaated majast ja ehitus võis alata." Paljud mõtted ja plaanid jäeti ka lahtiseks, sest ehitusel võib alati ette tulla üllatusi ning sellise kunstiprojekti juures on need heaks väljakutseks. Maja otsustati ehitada nii, et seda oleks võimalik hiljem soovi korral teisaldada või siis maha müüa.

19,8 m2 üdini funktsionaalset pinda

Peamiseks lähtepunktiks sai maja ehitamisel küsimus, kuidas luua oma vaba ajaga ja minimaalse rahaga väike majake, mis oleks ka välimuselt atraktiivne.

Aluseks võeti reegel, et maja ehitusalane pind ei tuleks suurem kui 19,8 m2 ning et täisväärtuslikku minimajja mahuks ära nii magamistoad, elutuba, köök kui ka pesumasina ja boileriga duširuum ja wc.

Maja on ehitatud kahekorruselisena ja teisel korrusel asuvad magamistoad, mis mahutavad maja mõõtmetest hoolimata ära külaliste jaoks laiad ja mugavad voodid (2x1,6 ja 2x 1,8). Lisaks jääb kahe korruse keskele Jaapani minihotellidest inspireeritud magamiskoht, mis on külaliste ja laste hulgas väga nõutud.

Arvestati, et majja peaks mahtuma viis inimest ning sellest lähtuvalt sai kaalutletud ka köögimööbli vajadus. Sealt leiab sahtlid, kapid, kahe plaadiga induktsioonpliidi ja praeahju. Köök pidi ära mahtuma vaid 2x 1,25 m2 suurusele pinnale ning selle puhul arvestati, et seinakappidest tuleb loobuda, kuna ühte seina jäi õhksoojuspumba siseosa.

Wc ja duširuumi sooviti mahutada ka pesumasin ja boiler ning ukse taha mahtus väike panipaik koristustarvete jaoks. Kuna põrandakütet ei soovitud paigaldada, sai põrandakatteks eritellimusena veekindel korkparkett, mis on kogu aeg jala all soe. Külalistemaja on mõeldud aastaringseks elamiseks ning küttekulud on õhksoojuspumbaga madalad ning maja soe ka pakaselistel päevadel.

Majale kulunud aeg ja maksumus

Suur kokkuhoid tuli juba tänu sellele, et kõik tööd teostati ise. Kuldsete käega Leonhard on hobi korras juba 33 aastat ehitustöödega tegelenud ning võtnud ehituskoolis ka kursuseid.

Mõnel töölõigul, nagu näiteks OSB katusele paigaldus ja transport, abistasid ka lapsed. “Abikaasa arvas, et teeme maja valmis ühe kuuga, mis oli iseenesest täitsa reaalne, aga kuna samal ajal võtsid suure osa ajast töö ja tantsuproovid, siis tegelesime ehitusega nädalavahetustel. Tütrele lubasin, et augustis saab ta oma sõbrannadega seal majas sünnipäeva pidada ja see sai ka püstitatud tähtajaks”, ütleb Leonhard. Samal ajal peeti hoolsat arvestust ka tundide osas, juhuks peaks tulevikus veel mõne väikemaja ehitus ette sattuma. Koos abikaasaga võttis maja ehitus aega vaid 300 töötundi.

Postvundamendi ehitus võttis aega kaks päeva, põrandakarkass kuus tundi, Seinad ja sarikad ühe päeva. Üldehitus läheb Leonhardi sõnul kiiresti, kui kõik tööriistad on olemas.

Siseviimistlus, elekter ja torutööd olid kõige ajamahukamad. Kõige rohkem aega läks trepi ehitusele - üks päev kulus modelleerimisele, kaks päeva detailide väljalõikamisele ja kolm päeva paigaldusele ja viimistlusele. Ajamahukas oli ka maja soojustamine ( 20 cm kivivilla seintes, 23 cm laes, 23 cm põrandas) ja maja välisvooderdus põletatud ja vesilasuuriga kaetud saelauast.

Kõige kallimateks elementideks olid maja juures kolmekordse klaaspaketiga aknad ja uksed ( ca 3000€), puitmaterjalid, OSB ja tuuletõkkekips (ca 6000€) ning katus koos aluskatetega (1800€).

Kui oma tööd mitte arvestada, saab sellise majakese Leonhardi sõnul tehtud suurusjärgus 9000-12000 euroga, sõltuvalt materjali kvaliteedist ja hindadest. Arvestades maja sisemõõte, tuleks sellise maja hind ostes või tellides suurusjärgus 35000-50000 eurot lähtudes erinevate ehitusfirmade kalkulatsioonidest.

Leonhardi sõnul annab väikemaja ehitades säästa just töötundidelt, kui õppida töönipid ära ja maja ise valmis ehitada. Üldjuhul läheb maja maksumusest kolmandik ehitusmeeste palkadeks, kolmandik materjaliks ja kolmandik ettevõtte kasumiks. Ise tehes on võimalik seega säästa 2/3 valmislahenduste hindadest.

Kas ja mida oleks võinud teisiti teha? Leonhard mõtiskleb, et maja oleks võinud ka PUR vahuga soojustada, kuid see oleks lisanud hinnale ca 2000 eurot ning seetõttu langes valik villa kasuks. PUR vahu kasuks räägib iseenesest töö kiirus, soojapidavus, õhemad välisseinad ning külmasildade minimaliseerimine. “Kui teha aastas 4-5 maja, eelistaksin villa asemel PUR vahtu ning sellega võidaks paigalduselt kolm päeva”.

Ja juba ongi Leonhardil ja Helenal käsil järgmine väikemaja projekt. Unistuseks on oma õuele luua erinevate väikemajade küla, kus tulevikus ka majutusteenust pakkuda.

• Vaata rohkem pilte ehitusprotsessist ja majast klikkides galeriil: