Mis teema selle õhuga siis on?

Õhk sisaldab ligi 78% lämmastikku, 21% hapnikku ja 1% muid gaase, sh argooni, süsihappegaasi ja metaani. Õhus on ka viirused, mis võivad korraliku ventilatsioonita kodus või kontoris tundide viisi ringi luusida ja ohvreid otsida. Mitmete uuringute kohaselt võib viirus õhus püsida kuni kolm tundi, plastist ja roostevabast terasest pindadel koguni kaks kuni kolm päeva.

Viirus on lihtsalt öeldes üks tüütu tegelane, kes tohutul kiirusel paljuneb ja seeläbi ümbritsevaid naaberrakke nakatab. Viiruseid on eri suuruses ja kujus, kuid suures plaanis saab neid jagada DNA- ja RNA-viirusteks. RNA-viirused, nagu koroona, gripp, HIV, mumps ja leetrid, on ühed kõige vanimad inimesi mõjutanud viirused. Võrreldes DNA-viirustega on need märksa ebastabiilsemad, kuigi väga kiire paljunemisvõimega.

Viirus levib suust või ninast pisikeste osakestena õhku, kui viirusega nakatunud inimene näiteks köhib, aevastab, räägib, laulab või sügavalt hingab. Nii võibki igaüks, kes viibib koroonaviirusega nakatunud inimesele lähemal kui 2 meetrit, need kas piiskade või õhu kaudu sisse hingata. Viiruse võib saada ka siis, kui katsutakse viirusega nakatunud tööpindu või ukselinki ning puudutatakse seejärel pesemata ja desinfitseerimata käega oma nina, suud või silmi.

Kuidas õhku puhastada?

Ventilatsioonita ruumis võib olla viirusosakeste kontsentratsioon õhus erakordselt suur, mistõttu ei saa me õhukvaliteedist rääkides üle ega ümber toimivast ventilatsioonisüsteemist või kasvõi elementaarsest ruumide õhutamisest. Selleks, et tubane õhk oleks viirustest ja bakteritest puhas, tuleks tube ventileerida regulaarselt, vähemalt kuus korda tunnis. Kui ventilatsioon puudub või on ventilatsioonilõõrid umbes, on neile heaks alternatiiviks õhupuhastid, mis aitavad lisaks suurematele, silmaga nähtavatele osakestele, nagu tolm ja loomakarvad, kinni püüda ka mikroskoopilised ebapuhtused.

Õhupuhastite tõhusust viiruse leviku tõkestamisel uuriti hiljuti Saksamaal Goethe ülikoolis korraldatud uuringus. Katsete käigus leiti, et testimisel kasutatud Philipsi õhupuhasti aitas neutraliseerida õhus heljuvate väikeste piiskade ehk aerosoolide taset ja vähendada seeläbi ka SARS CoV-2-viiruse levikut.

Philipsi õhupuhastil on täpne osakeste ja gaaside andur, mis skaneerib õhku 1000 korda sekundis. Kolmekordne filter eemaldab õhust 99,97 protsendi ulatuses mikroskoopilised osakesed, nagu viirused, bakterid, allergeenid, õietolm, tolmulestad, hallitused, seene eosed ning lemmikloomade karvad ja kõõm. Lisaks eemaldab õhupuhasti õhust ka kahjulikud gaasid, lenduvad orgaanilised ühendid ja ebameeldivad lõhnad. Õhu juurdevoolu taseme näitaja kohaselt puhastab Philipsi õhupuhasti 20 ruutmeetri suuruse toa 6 minutiga, seega võib see olla praktiline viirusi ennetav lahendus nii kodus kui kontoris, aga ka nendes koolides ja lasteaedades, mis on ehitatud enne, kui kehtestati tänapäevased ventilatsiooninõuded avalike ruumide ehitamisele.

* Õhupuhasti ei kaitse koroonaviiruse eest, kuid see võib olla osa plaanist kaitsta end ja oma peret nakkuse eest (US EPA, Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuur).

[1] Maailma Terviseorganisatioon, „Koroonaviirus (COVID-19): Kuidas see levib? Uuendatud 20. oktoobril, 2020. https://www.who.int/news-room/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19-how-is-it-transmitted

[2] Curtius, J., Granzin, M., Schorod, J., „Mobiilsete õhupuhastite testimine kooli klassiruumis: vähendades SARS-CoV-2 õhu kaudu levimise riski”, medRxiv 2020.10.02.20205633; doi: https://doi.org/10.1101/2020.10.02.20205633