Eesti mikrohotell kandideerib Euroopa ühele tähtsamale arhitektuuripreemiale
(1)
Mies van der Rohe arhitektuuripreemia on olulisim Euroopa Liidus välja antav arhitektuuriauhind. Iga liikmesriik esitab auhinnale väikese valiku arhitektuuriobjekte viimasel kahel aastal valminud projektide seast, kokku mitusada objekti. Nende seast teevad arhitektuurieksperdid paarikümnest projektist koosneva valiku, mis jõuab auhinna mainekasse kataloogi. Nende seast valitakse viis finalisti ning omakorda nende seast 2022. veebruaris võidutöö.
Hoone arhitekti Mari Hundi sõnul on oluline, et Eesti on üheks riiki esindavaks projektiks valinud just väikevormi: “Mies-i preemiale, nö Euroopa arhitektuuri nägu esindama nimetatakse tavaliselt suuremahulisi avalikke hooneid. Usun, et pääsesime Eesti valikusse, kuna tabasime Maidla hotelli luues midagi, mis on tänases Euroopas oluline — püüdsime luua ruumi, mis tuletab inimesele meelde kadumas olevat kontakti loodusega, selle sideme haprust ja väärtust.”
Elamus puutumata loodusest
Autorite ja tellija sõnul oli üks eesmärke hotelli püstitamisel sooservale luua majutuspaik, mis kutsuks ööbijat märkama Eesti puutumatut loodust. Teiseks seati sihiks näidata, mida suudab hea kaasaegne arhitektuur ja disain imepisikesel pinnal pakkuda.
Maidla loodusvilla nime all tegutsev hotell valmis eelmise aasta augustis ning selle ainus numbrituba on olnud talvehooajal pea pidevalt broneeritud. Mõte täiesti eraldatud paika rajatud mikrohotellist, kus ööbija näeb aknast puutumatut Eesti soomaastikku ning suurema tõenäosusega põtru ja rebaseid kui teist inimest, tekkis mikrohotelli idee autoril Ragnar Sassil mitu aastat tagasi diginomaadina mööda ilma reisides. “Enne kui me Maidlas alustasime, vaatasin sarnaseid paiku 87 riigis üle maailma: kui tahad luua kordumatut elamust, siis peab olema julget mõtlemist — ideed on ahvatlevad siis kui need on piisavalt hullud. Me tahame Maidlasse luua värava, mis toob Eestisse nõudliku turisti — kes otsib puutumatust loodusest elamust ja tahab kogeda tipparhitektuuri. Mari mõistis meid poolelt sõnalt: ta oskab arhitektina suhestuda loodusega, konkreetse kohaga ja kavandada hoone looduse sisse seda paika rikkumata. Ehituse käigus tekkis pidevalt reaalseid olukordi, kus Mari mõõtis platsil sentimeetreid, et ühtegi kaske ei peaks maha võtma. Hea meel on, et see põhjalikkus on nüüd Miesi preemia nominatsiooniga tunnustust leidnud.”
Maidla hotell seisab seitsme meetri sügavusele soisesse pinnasesse kruvitud vaiadel. Hotelli alumine terrass ja põrand jääb maapinnast meetri kõrgusele — nii saab kevadine suurvesi rahulikult tõusta ilma maja üle ujutamata. Maailmavaate mõttes olid Ragnar Sassile ja Mari Hundile eeskujuks Rootsi kuulsa Treehoteli majakesed: kõik kuulsate arhitektuuribüroode projektid, mis pisut mänguliselt loovad pisikesi, maksimaalselt mugavaid majutuskapsleid keset metsikut loodust. Puutumata loodus on maailmas, kus juba 75% inimestest elab linnades, muutumas järjest suuremaks luksuseks — see on ka üks põhjuseid, miks Maidla villa järjest rohkem tähelepanu püüab.
Omanäoline villa
Maidla loodusvilla mikrohotell on tähelepanu äratanud muidugi ka kodumaal. Möödunud aastal oli ehitis Eesti Arhitektide Liidu preemia VÄIKE 2020 nominent ning võitis publiku lemmiku tiitli konkursil Aasta Puitehitis 2020.
Hoone ise ongi igas mõttes eriline ja kõike muud kui tavaline hotellituba. See asub kidurate kaskede vahel soo piiril ja ala on suurvee ajal kuni põlvini üle ujutatud. Mööda laudteed pääseb hoone ees olevale terrassile ja sealt üle meetri maapinnast kõrgemal asuvasse hoonesse. Kogu maja on kaetud terrassidega — seal on madalam hommikuterrass, astmed katusele ronimiseks ning puude latvade kõrgusel päikeseloojangu- ja tähevaatlusteks mõeldud õhtuterrass. Ümbritsev ala on koduks mitmetele linnu- ja loomaliikidele, seega toimib hoone ka kui vaatlustorn.
Hoone projekteerimisel oli oluline minimaalse vajaliku ruumi kavandamine, pakkudes samal ajal luksulikku kasutajakogemust ja sidet ümbritseva loodusega. Maja kuju on jaotatud mitmeks kolmnurgaks. Ebatavaline põhiplaan mahutab mugavalt tuulekojaga sissepääsu, kus asub nii garderoob kui ka minibaar. Kolmnurkne magamistuba pakub panoraamvaadet voodist looduskaunile soomaastikule. Kesksel kohal on kamin ning ruumi on võimalik kardinatega jagada mitme funktsiooni vahel — magamistuba ja eraldatud töötegemise- või puhkeala koos tumbadega. Väikeses tualettruumis on maast-laeni peegilid ja Eestis esmaskordselt kasutusel olev põletav tualett. Hoone astmete alla on peidetud kütmata teenindusruum, seal on nii tehnoseadmed kui ka koristustarbed.
Kogu hoone fassaad, terrassid ja katus on kaetud ühe monoliitse materjaliga. Kaskede alla on kontrastiks sügavpruun ja vastupidav termotöödeldud kitsa profiiliga saarelaud. Ka siseruumis on domineerivaks materjaliks klaasi ja tumeda vooditaguse seina kõrval sama termopuit.
Arvel iga millimeeter
Arhitekt Mari Hundi sõnul on nii pisikese hoone puhul vaja nii interjööri kui ka eksterjööri käsitleda ühtse tervikuna ja mõlema projekteerimine käis käsikäes. “Olen varem minimajade projekteerimise ja ehitamisega kokku puutud ja tean, kui oluline on iga millimeeter. Ka siin alustasin maja projekteerimisega n-ö seespoolt väljapoole. Pidime mahutama ära kõik traditsioonilise hotellitoa elemendid — mugava pagasi ja riiete hoiustamise ruumi, minibaari, mõnusalt laia voodi, tualettruumi, kuid lisama ka majale omast karakterit, mida väljendavad hästi panoraamvaatega klaaspinnad ja kamin.”
Maja teemantikujuline põhiplaan tekkis arhitekti soovist paigutada hoone ühele küljele suured astmed katusele pääsuks ja teise otsa kamina. See andis ka võimaluse luua eriline kolmnurkse põhiplaaniga magamistuba, mida on kardinatega võimalik jagada kaheks eraldi ruumiks — magamistoaks ja väikeseks kamina ja tumbadega töötegemise või puhkelalaks. Kogu maja projekti juures oli oluline, et kõik kannaks kuni pisemate detailideni välja ühtset käekirja.
Eesti disaini väärtustav sisustus
“Lisaks hoone arhitetkuurile ja sisearhitektuurile tegelesin kõikide ruumis olevate esemetega. Soovisin hoones presenteerida võimalikult palju kodumaist disaini. Sellest sai lausa eraldi väljakutse — keset südasuvist puhkuseperioodi paari päeva jooksul kätte saada kõik hotellitoa toimimiseks vajalik,” kirjeldab Mari Hunt omanäolise hoone sisustamisprotsessi. Nii on seal esindatud Raili Keivi kaseteemalisest sarjast vaasid, tassid ja kandik. Need sobisid arhitekti sõnul hästi ümbritsevate sookaskedega, kus välised looduslikud elemendid muunduvad siseruumis käegakatsutavateks igapäeva tarbeesemeteks.
Voodist leiab Mare Kelpmani padjad, Pillezoo kassikujulise padja ja Alpaka pleedid. Küttepuud ja tualettruumi tarvikud on hoiustatud Monika Järgi vildist kottides. Eriline ülesanne oli leida sobiv hommikumantel — see pidi olema võimalikult mugav ja suurus pidi sobituma erineva figuuriga inimestele, lisaks olema ka eriline. Valik osutus Ellen Richardi loomingu kasuks. Garderoobis saab oma väliriided riputada kõik mugavatele WOH taaskasutatud plastist valmistatud riidepuudele.
