Mida teha, et rennid ja vihmaveetorud talvel ei jäätuks?
Kui maja katusealune pole piisavalt hästi soojustatud, hakkab soojuslekke tõttu lumi katusel sulama, valgub vee või sulalumena vihmaveetorudesse ja -rennidesse ning jäätub. Kui päike ka lund juurde sulatab, siis tekib sulavett juurde, aga rennid on juba jääd täis ning tekivad jääpurikad, mis omakorda vihmaveerenni koormavad ning ümbritsevale ohtu kujutavad. Jää tõttu raskeks muutunud rennid võivad ka alla kukkuda ning vihmaveetorud puruks külmuda.
Kui rennide ja torude probleem on aktuaalne, siis tuleb tähelepanu pöörata kahele detailile:
- kas maja pööningul on soojuslekkeid?
- kas vihmaveerennid ja -torud on enne talve korralikult puulehtedest ja muust sodist puhastatud?
Sulatuskaablitest on abi
Ummistunud räästad jäätuvad oluliselt tõenäolisemalt ja kiiremini kui need, mis on talve hakul puhastatud. Rennide puhastamisele pole mingit alternatiivi, seda tööd tuleb teha igal aastal ning kui maja juures on suuri lehtpuid, siis mitu korda aastas. Töö on aeganõudev, aga iga eramu omanik saab sellega hea tahtmise korral ise hakkama, loomulikult võib töö ka sisse osta.
Reeglina nendes majades, mis on hästi soojustatud, rennide jäätumisega probleeme ei teki. Lekked tuleks ehitusspetsialisti abiga üles otsida ja lahendada, sest lisaks rennide jäätumise probleemile tähendab soojaleke ka igal talvel kõrgemaid küttearveid.
Kui lekete likvideerimine pole koheselt võimalik, siis võib paigaldada sulatuskaabli. Vihmaveerenni kaabeldustöid võib teha vaid professionaalne elektrik, sest vale kaabel või vale paigaldus teevad alati rohkem kahju kui kasu.
Allikas: K-Rauta / moodnekodu.ee arhiiv
