Lumerookimise vajaduse määramise muudab keerukaks see, et pole ühte kindlalt numbrit, kui paks lumekiht on katusele ohtlik. Esiteks sõltub lume koormus konstruktsioonidele katuse kaldest ja kujust. Näiteks kui Eestis kehtivate ehitusnõuete järgi peab katus kannatama olenevalt piirkonnast lumekoormust 125-175 kilogrammi ruutmeetrile, siis sümmeetrilistel kuni 30° viilkatustel korrutatakse need normid läbi teguriga 0,8. Mida teravam on viilkatus, seda väiksem on ka lumekoormus kuni 60° kaldeni, kus lume raskuse mõju katusele puudub.

Teiseks sõltub ei ole lume enda tihedus ja kaal püsiv näitaja, vaid see muutub olenevalt õhusoojusest ja lumesajust möödunud ajast. Kui värske lumi kaalub ainult 100 kg kuupmeeter, siis tunde ja päevi seisund lumi juba 200 kg, nädalaid ja kuid seisnud lumi 250–350 kg ning märg lumi koguni 400 kg/m3.

20-25 sentimeetrit lund vajab rookimist

Lund võiks katuselt eemaldada siis, kui lumekihi paksus on 20–25 sentimeetrit. Kohev värskelt sadanud lumi iseenesest katusele muret ei tekita, kuid piisab vaid tulla märgadel sulailmadel ning sellise lumekihi kaal on juba 125 kg ruutmeetrile. See näitaja aga läheneb katuse kandevõime arvutuslikele piirmääradele, mida kindlasti ületada ei ole mõtet.

Piirnormi lähedale ei tohiks lasta lumekihil kasvada ka seepärast, et enamasti ei jagune lumi katusel ühtlaselt ning nii võib väga kergesti tekkida katusele piirkondi, kus konstruktsioonide arvutuslik kandevõime on juba ületatud. Viimase lisakoormuse annab ka katusele lund rookima läinud inimene, kes koos varustusega kaalub kindlasti üle 100 kg. Selle määra võrra on suurem raskus igal ruutmeetril, kuhu lumerookija parajasti astub.

Töö praktilise poole pealt tuleb arvestada, et seisnud ja märga lund on suurema kaalu tõttu raskem katuselt eemaldada. Samuti jäätub lumi külmakraadide ja sulailmade vaheldumisel ning nii seda veelgi raskem katuselt alla saada.

Kõige ohutum töövahend on hari

Kõige parem töövahend lume eemaldamiseks on teleskoopvarre otsas olev hari. Kui kivikatusel võib lund eemaldada ilma servatugevduseta vineerlabida või plastist lumekühvliga, siis bituumenkatustel tuleb nende tööriistadega olla ettevaatlik ning jätta katusele kaitseks 10-sentrimeetrise lumekihi. Kergemat lumekihti võib proovida eemaldada ka lumepuhuriga, kuid kui näiteks tugevad tuuled ja tuisuilmad pole lund katuselt alla toonud, siis ei suuda seda ka puhur.

Viilkatusel tuleb lund lükata mööda katusekallet ülevalt alla, kuna nii ei vigastata katusematerjali ühendusi. Lamekatusel tuleb lumi katuselt ettevaatlikult alla kühveldada. Jää saab katuselt eemaldada sulatavate ainete või kuuma vee abil, mitte kunagi ei tohi seda aga teha kraapides.

Kriitiline koht on korstnatagune

Üks kriitiline koht katusel on veel korstna viilupoolne külg. Sinna kipub korstna soojenemise tõttu tekkima paks jäätunud lumeklots, mis võib suuremate sulade saabudes korstent tõsiselt kahjustada või koguni ümber lükata. Reaalsem on see oht vanade telliskorstende puhul, sest vähemalt 1,5 m üle katusepinna ulatuvad moodulkorstnad peavad olema armeeritud, mis annab neile täiendava tugevuse. Siiski ei tasu lasta korstna taha paksul lumekihil tekkida, kuna kütmisest tulenev sagedane sulamine ja külmumine muudavad sealt lume eemaldamise aja jooksul raskemaks.

Katuselt tuleks eemaldada ka lumetõkke taha kogunenud suurem lumekuhi, lükates selle üle tõkke. Kuna aga lumetõkked paigaldatakse tavaliselt kohtadesse, kus räästa all liiguvad inimesed või pargivad autod, siis tuleb jälgida, et lume eemaldamise ajal poleks ohtu inimestele ja varale.

Kui lumi on katuselt alla lükatud, tuleb üle vaadata ka vihmaveerennid, kuhu kipuvad jääma suuremad lumekuhjad. Rennidest tuleb kindlasti suurem lumekiht eemaldada, sest sulaga võib see rennid paigast vajutada või koguni katuseräästast alla tuua. Vihmaveerennide puhastamiseks võib kasutada redelit ning harja või plastikust labidat.

Lumerookimine peab olema kõigi jaoks ohutu

Kui lamekatusel töötamine on lumerookijale lihtsam, siis viilkatusel tuleb kõigepealt mõelda enda ja teiste inimeste turvalisusele. Räästaalune osa tuleb tööde ajaks ümbritseda ka piirdelindiga, et katuselt lükatav lumi inimestele ja parkivatele autodele ootamatult kaela ei sajaks. Lumelükkaja enda ohutuse tagamiseks peavad katusele olema paigaldatud turvasiin või turvakonksud olema piisavalt tiheda vahemaaga, et katusel liikudes saab ohutusköit järgmisse kinnituspunkti edasi tõsta nii, et inimene on pidevalt kaitserakmetega katuse külge ühendatud.

Kivikatuse puhul on võimalik turvakonkse paigaldada ka talvel, eemaldades soovitud kivi klambriga roovi küljest, paigaldades turvakonksu ning pannes kivi tagasi. Kuna lihtsamad turvakonksud maksavad ainult 15-20 eurot, siis ei tasu turvalisuse pealt kokku hoida ning pigem paigaldada neid rohkem kui vähem. Siiski on parem nende paigaldustööd teha soojemal ajal, kui lund katusel pole. Seetõttu võib pigem soovitada lume eemaldamist tõstuki kaasabil, kui katusele turvavarustust paigaldatud ei ole. Turvatoodete olemasolul saab aga iga eramaja omanik katuse lumest puhastamisega ise hakkama ning professionaalset teenusepakkujat ei ole tingimata vaja kutsuda.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid