Rohelus ja taimed on interjööris järjest olulisemad. Seejuures hinnatakse just naturaalseid, mitte kunsttaimi ja mida lopsakamad taimed on, seda parem. Ent kuidas olla kindel, et taimed ka elus püsivad?
Vali taimed elustiili järgi
Taimi valides võiks lähtuda oma kodu sisekliimast ning elustiilist. Seda ohtu reeglina pole, et taimed kuhugi ei sobiks, rohelisel on oma koht igas kodus, olenemata selle stiilist. Kiire elutempoga inimesed võiksid valida koju taimed, mis ei nõua igapäevast pühendumust ja pidevat kastmist. Mugava inimese taimed on näiteks kaktused ja sukulendid, mis vajavad ilusana püsimiseks minimaalset hoolt, ühtlasi tasub teada, et nende suurimaks vaenlaseks ongi liigne kastmine.
Kasta mõõdukalt
Vähesed taimed vajavad igapäevast kastmist, lisaks on enamik toataimi talvel puhkeperioodil ehk vajavad suveajast vähem vett. See tähendab, et agara pererahva puhul on oht ülekastmiseks täiesti reaalne. Universaalset soovitust taimede kastmiseks ei ole, iga taime puhul tuleb see tarkus leida internetiavarusest või küsida taime müüjalt. Lisaks tuleb oma taime tunda, sest kastmissagedus sõltub ka sisekliimast, nii õhutemperatuurist kui õhuniiskusest. Taime mulla niiskust saab hinnata sõrmega mulda katsudes. Oluline on, et ei kastetaks mulda, mis on veel eelmisest kastmisest märg või niiske. Kui kastmisvajadus tekib, ei tohi selleks kasutada liiga külma ega sooja vett, parim valik on toasoe vesi.
Õhuniiskus paika!
Kui taim hakkab kütteperioodil lehti pruuniks ajama või sootuks maha viskama, ei viita see reeglina vähesele kastmisele, vaid ruumi õhu kuivusele. Seda juhtub külmal ajal sageli, eriti keskküttega korterites. Õhuniiskust saab mõõta hügromeetriga, ideaalne niiskus on 40-50 protsendi kandis, aga taimede tervisele (nagu ka inimeste ja koduloomade omale) hakkab mõju avaldama, kui see langeb alla 20. Kui madal õhuniiskus on pidevalt probleemiks, võiks soetada õhuniisutaja, lühiajaliselt aitab ka näiteks märg käterätik radiaatoril.
Piisavalt valgust
Pea kõik toataimed tahavad valgust, seega võiks need panna vähemalt talveperioodiks lõunapoolse akna lähedale. Kui valgust napib, tuleb osta spetsiaalne taimelamp. Samas leidub ka taimi, mis tahavadki olla talvel pimedas ja jahedas, seega tasub tunda taimi, mis kodus kasvavad.
Igale taimele sobiv temperatuur
Paraku on nii, et osad taimed on väga soojalembesed, teised armastavad mõõdukat soojust ja kolmandad sootuks jahedat. Kui tuua külmalembene taim korterisse, kus on aastaringselt üle 20 soojakraadi, hakkab see kiratsema. Iga uut ja võõrast taime soetades, tasub esmalt uurida, millises kliimas see kasvab ja kui see erineb oluliselt kodusest keskkonnast, võiks ostust loobuda. Näiteks on väga populaarsed potikuused, mis tuuakse jõuluks tuppa ja mida plaanitakse alles kevadel õue istutada. Paraku tahab okaspuu jahedat, sestap tasuks see pärast jõuluperioodi lõppu tõsta külmale verandale või rõdule, eeldusel, et seal on mõõdukad plusskraadid.
Põrandaküte ja radiaator pole isegi troopikataimede sõbrad
Taimi võib küll panna potiga otse põrandale, aga mitte siis, kui selle all on põrandaküte. Samuti ei tohiks panna ühtegi taime otse radiaatori või ahju kõrvale, isegi kui taim ise on soojalembene. Kõik taimed vajavad niiskust, aga küttekeha lähedus kuivatab õhku kiiresti.
Enneta taime ümberkukkumist
Paljud taimed vajavad toestamist, et ennetada nende ümberkukkumist ja lamandumist. Taimede kinnitamiseks võib kasutada puidust, tehismaterjalist või metallist pulkasid. Toetuskepp torgatakse tüve lähedalt nii sügavale, et ots vastu poti põhja ulatuks.
Kahjurid — ole valvel!
Toalillede puhul peab olema alati valvel kahjurite osas, need kimbutavad taimi sageli just talvel. Kahjureid on erinevaid, sagedasemad on lehetäid, villatäid ja lestalised. Enamik kahjureid on võidetavad, kui nende olemasolu avastatakse varakult, samuti tuleb kõik kahjuritega taimed teistest toataimedest võimalikult kaugele tõsta, et tüütud tegelased ei saaks kolida taimelt taimele.
Istutamistööd jäta kevade hakule
Paljud toalilled tahavad ümberistutamist, eriti kui neil hakkab potis kitsaks jääma. Noored ja väikesed taimed eeldavad ümberistutamist enamasti igal aastal, vanemad ja suuremad taimed harvem. Taimi talvel ümber ei istutata, seda tehakse kevadel, samuti saab kevadel vajadusel taimi tagasi lõigata.
Allikas: K-Rauta
