Küta õigesti: kuivade puudega, prügivabalt ja süüta ülevalt

Kui kodus on sooja saamiseks kamin või ahi, siis käib kütmine praegu täie hooga. Kuidas kütta nii, et võtta sellest maksimum, säästa keskkonda ja rahakotti? Keskkonnaministeerium on kokku pannud tõhusa kütmise ABC.

Küta kuivade puudega

Kütmiseks kasuta ainult kuiva puitu. Nende kütteväärtus on mitu korda suurem ja nii eraldub põlemisel palju vähem saasteaineid.
Küttepuid, mille niiskusesisaldus on üle 20%, ei loeta ahjus põletamiseks piisavalt kuivaks.

Küttepuud kuivavad vähemalt 12 kuud. Hoiusta puud ventileeritud ja sademete eest kaitstud kohas.

Puud too tuppa päev varem, et pindmine niiskus ära kuivaks.
Niisked küttepuud ei sütti ahjus korralikult ning süttimisfaas venib märksa pikemaks — see omakorda suurendab märgatavalt vingugaasi ja peenosakeste arvukust õhus.

Parimad küttepuud on lepp, haab ning kask, kuna neil on kõrge kütteväärtus.

Väldi liigkütmist

Kas teadsid, et ahi hakkab sooja andma alles mõne aja pärast?
Väldi liigkütmist, sest see võib lõhkuda küttekollet ja põhjustada tahmapõlengu.

Siiber peab olema kütmise ajal täielikult avatud.
Ära lahku kodust või mine magama enne, kui kütmine on lõppenud ja söed kustunud.

Tuli süüta ülevalt

Tuli süüta ahjus alati ülevalt, sest nii läbivad puugaasid leegi ja tänu sellele saavutatakse soojem ahi, vähema küttega.

Kui koldeehitus võimaldab, siis tasub halud laduda restina, kuna tänu sellele põlevad puud palju kõrgemal temperatuuril ja keskkonda eraldub palju vähem saasteaineid.

Kui küttepuude põlemine algab ülevalt, ei jahuta pealmised halud leeki maha ega kulu lisaenergiat puidu soojendamiseks ja kuivatamiseks.
Süütamiseks kasuta süüterulli või -tabletti.

Tuld süüdates hoia ahjuuks avatud ning ava kõik õhu juurdevoolu klapid. Hapnik mõjutab otseselt kütuse põlemisprotsessi ning selle kaudu ka tekkivaid saasteaineid ja nende heitkoguste suurust.
Sellest, kuidas õhk tulele juurde pääseb, võivad tulemused optimaalse vs mitteoptimaalse töörežiimi vahel erineda kordades.

Prügi ei sobi põletamiseks

Prügi põletamisel eralduvad saasteained, mis kahjustavad tervist.
Ahjus moodustub prügi põletamisel eralduv tahmakiht, mis vähendab ahju tööiga ja kütte efektiivsust.

Koduahi ei ole Iru elektrijaam, kus kõik mürgised suitsugaasid ära põlevad!

Vähemalt kord aastas lase korstnapühkijal puhastada korsten ja küttekolded.

Ahju ja selle lõõristiku korrashoid tagab piisava tõmbe, mis mõjutab otseselt põlemisprotsessi.

Kui kütmise ajal tuleb korstnast valget suitsu, on kütmisega kõik korras.

Korstna või kolde puhastamisel ära kasuta keemilisi vahendeid. Metallisoolasid sisaldavate keemiliste vahendite põlemisel tekivad dioksiinid, mis on vähki tekitavad ühendid.

Allikas: kutaoigesti.ee