LUUBI ALL | Kodu soojustamine õhutiheda PUR-vahuga

Polüuretaanvahtu ehk PUR-vahtu peetakse tänapäeval üheks paremaks võimaluseks, kuidas erinevate hoonete soojustamine efektiivselt ja potentsiaalseid probleeme ennetavalt lahendada. Kuigi kahekomponendiline isolatsioonivahendit täiendatakse kogu aeg, on tegu siiski maailmas juba aastakümneid kasutusel olnud materjaliga.

Teadaolevalt on PUR-vahtu Eestis kasutatud ligi 15 aastat, kuid laiemas maailmas juba aastakümneid varem. Tänapäevane polüuretaanvaht arenes välja 1980ndate alguses, kuid selle juured ulatuvad kaugemasse minevikku, 1930ndate lõppu. Spetsialistid tõdevad, et teadlikkus pole Eestis selles osas veel kindlasti oma tippu saavutanud ja harvad ei ole ka sellised reaktsioonid nagu „teeme ikka villaga, nagu vanasti tehti”.

Mis see PUR-vaht siis täpsemalt on?

Polüuretaanvahtu võib tegelikult leida ka mööblist, jalatsitaldadest, autoistmetest ja tehnikast. Seda peetakse tõhusaimaks hoonete soojustamise vahendiks vundamendist katuseni, mis nakkub sisuliselt kõikide pindadega ning suudab täita ehitise konstruktsioonis kõik praod ja tühimikud, tungides ka kõige pisematesse kohtadesse. Hoonete soojustamisel PUR-vahuga ei jää külmasilda ja edasised kulutused küttele ning jahutamisele jäävad minimaalseteks. Ka ei vaju vaht ära ega kaota ajas oma soojapidavust. Vaht pihustatakse pindadele kõrgtehnoloogiliselt keerukate ja hinnaliste seadmetega. Kokkupuutel pinnaga reageerib vaht sisuliselt kohe ja paisub kümnetes kordades.

PUR-vaht jaguneb avatud ja suletud pooridega vahuks ning mõlemal on oma kindel otstarve. Eesti Varaehituse tegevjuht Raul Õuemets toob näiteks, et suletud poorid sobivad reeglina väliskonstruktsioonidele ja avatud poorid pigem sisekonstruktsioonidele, näiteks vaheseintele. „Millegi sulgemiseks selliselt, et külm ja niiskus konstruktsiooni tungida ei saaks, sobib suletud pooridega vaht. Kui see ei ole oluline, näiteks kahe toa vahelise vaheseina või vahelae puhul, kasutatakse aga pigem avatud pooridega vahtu.”

Vello Purre ettevõttest Therm toob näite: „Olen vahel kontrollinud ja lõiganud vahust jupikese ning pannud selle kodus veeämbrisse. Suletud pooridega vaht jääb alati pinnale nagu õngekork ja kunagi ei tõmba vett täis. Avatud pooridega vaht on aga nagu käsn ja tõmbab vee sisse.”

PUR-vaht võrreldes teiste soojustusmaterjalidega

Puresti asutaja Koit Helmrosin rõhutab, et PUR-vahu kõige olulisem eelis ja näitaja traditsiooniliste plaatmaterjalide ees on õhutihedus. Erinevate plaatide paigaldamisel osutubki tihti probleemiks just korrektne paigaldus, mitte aga lahendus kui niisugune.

Vahu tihedus on suletud pooril keskmiselt umbes 33–43 kg/m ja avatud pooril 8–12 kg/m. Soojusjuhtivus on suletud pooril reeglina vahemikus 0,020–0,022 W/mK ja avatud pooril 0,037–0,039 W/mK. Väiksem number tähendab paremat tulemust, kuid ajaga see paratamatult veidi suureneb.

Õuemetsa sõnul on näiteks vill iseenesest hea soojustusmaterjal, kuid seda vaid korrektsel paigaldamisel. „Kui seespool on väga hästi teibitud aurutõke ja väljaspool korralikult, tihedalt ja õigete teipidega teibitud tuuletõke ning kuskilt mitte midagi läbi ei lähe, kõik praod on akende, uste, katuse, tuuletõkke ja vundamendi vahel täidetud, siis see ka töötab. Soojustusmaterjalil peab oma funktsiooni täitmiseks olema seespool aurutõke ja väljaspool tuuletõke ning see toobki meid suletud pooridega vahu juurde. Milles tema tohutu eelis seisneb? See täidab korraga kolme funktsiooni: toimib aurutõkkena, tuuletõkkena ja peab omakorda looduses järele proovitud tingimustes kuni 2,7 korda paremini sooja kui vill. Ja seda just sellepärast, et villa paigaldamisel on vead väga kerged tulema just paigaldajate lohakuse või siis oskamatuse tõttu.”

Ka Vello Purre rõhutab, et suletud pooridega polüuretaanvaht annab kaks korda õhema kihiga vähemalt sama tulemuse kui ükskõik milline muu materjal, olgu see siis penoplast, vill, termovaht või avatud pooridega PUR-vaht, ehk maja konstruktsioon tuleb „saledam” kui teiste lahendustega.

Peaaegu kõik konstruktsioonid

PUR-vahuga on soojustatavad sisuliselt igasugused ruumid ja konstruktsioonid, nii puit- kui ka kivimajad, mahutid, angaarid, vundamendid ning katuselaed.

„Olen kuulnud, et USA-s on suletud pooridega PUR-vaht tormipiirkondades tungivalt soovituslik soojustusmaterjal. Usun tõesti, et see pole linnalegend,” ütleb Õuemets ja lisab, et siiski on üks koht, kuhu see ei sobi – värskelt uus ehk vajumata palkmaja. Vaht on tugev ega lase majal vajuda. „Maja vajumine on loomulik protsess, mida ei tohi takistada. Aga üle kümne aasta vanuste palkmajade puhul on see jällegi ideaalne. Eks majaomanik tunneb täpselt, millal tema maja on ära vajunud. Samuti ei sobi palkmaja soojustamiseks avatud pooridega vaht, kuna niiskus liigub talvel vahu sisse ja selle soojapidavus väheneb iga päevaga. Palkmajadele on võimatu korralikku aurutõket paigaldada.”

Kallim või siiski mitte?

Hinna kalliduse osas tuleb arvestada mitmeid detaile ja teisalt ei tohiks spetsialistide sõnul ka ainult hinnast lähtuda. „Traditsiooniline vill on materjalina üldiselt ikkagi odavam, kuid siin on ka see nüanss, et oma aega ei arvestata sisse. PUR-vahu puhul lisanduvad paigaldajad, kahe mehe töötunnid ja nii edasi,” ütleb Helmrosin. „Kui võtta arvesse villa paigaldamisel ka töömeeste aeg ja tasu, on PUR-vaht võrdlemisi samas hinnaklassis. Teostus on lihtsalt nii palju kiirem.”

„Ei ole kallim,” ütleb Õuemets kokkuvõtvalt. „Kui võrrelda erinevate lahenduste soojapidavust ja arvestada kõiki vajaminevaid tegureid, siis sama soojapidavuse saavutamiseks tuleb suletud pooridega PUR-vahuga soojustamine odavam kui villaga.”

Tee paigaldaja osas eeltööd

Kas paigaldaja jagab kodulehel põhjalikku infot, suudab vastata sinu küsimustele ja pakkuda välja õigemaid lahendusi, ning milline varustus ja sertifikaadid tal on? Need on olulised küsimused, mida tuleb Helmrosina sõnul paigaldajat valides arvestada. Erinevaid pakkujaid on tema sõnul Eestis umbes 30. „Tuleb ennast lihtsalt ise natukene rohkem kurssi viia, mitte ainult hinna järgi otsustada. Loomulikult on ka pakkujaid, kes oma tööd nii hästi veel ei tunne. Tegelikult ongi 99,99% vastutus sellel inimesel, kes püstolit käes hoiab ja sulle selle vahu seina laseb. Puresti meeste õppeperiood kestab näiteks minimaalselt ühe aasta, alles siis läheb mees ilma kogenuma juhendajata ise objektile.”

Veel kasutegureid

Polüuretaanvaht Helmrosina sõnul inimese tervisele ohtlik ei ole ja ruumi kahjulikke heitmeid ei tekita, korrektselt paigaldatuna jääb see kogu kasutusperioodi jooksul inertseks. Boonusena parandab see kodude sisekliimat, kuna see ei hallita ega mädane.

Lisaks juba varem mainitud minimaalselt kaks korda paremale soojapidavusele ning tuule- ja aurutõkkele suletud pooridega vahu puhul toob Purre välja teisigi kasutegureid, miks võiks suletud pooridega PUR-vahtu maja soojustamisel eelistada. Üks oluline näitaja on tugevus, mis tugevdab konstruktsioone, samuti vastupidavus. Tema sõnul pole võimalik PUR-vahtu paigaldada ebakvaliteetselt, nii et materjal kuidagi nihkuks, vajuks, või „kogemata” mõnda pragu ei täida. Samuti tähendab tugevus tugevust temperatuuri kontekstis. „Sertifikaadijärgne temperatuuritaluvus on 110 kraadi ehk õhutemperatuurid ei tee talle vähimatki kahju. Ka viiekümnene miinuskraad ei tee talle kindlasti midagi. Ei olegi kuulnud, et ükski looduslik temperatuur talle kahju võiks teha,” ütleb Purre, lisades, et vaid otsene päikesevalgus ja sihipärane füüsiline kahjustamine mõjutavad PUR-vahu kestvust. „UV-kiirguse tõttu see küll ära ei lagune ja kasutuks ei muutu, aga tema soojusomadused selle tulemusel siiski ajapikku alanevad. Seega on mõistlik PUR-vaht katta pärast paigaldust paari nädala jooksul.”

Artikkel ilmus esimest korda Eramaja Ehituse ABC erilehes.