Meie avastamisväärsed mõisad: kräämuskid ja kaunitarid

Eestis on igasuguseid mõisaid. Päris tillukesi — uhkemat taluhäärberit meenutavaid taresid, võimsaid komplekse, maalilisi losse ja nukraid varemeid. Eriti vanimad neist on tavaliselt korduvalt ümber ehitatud. Mõisaid oli enne iseseisvumist ligi 2000. Mõisaansamblite jäänukeid on praegugi väga palju näha.

Varaseimad mõisad, aga tegelikult ka näiteks kirikud, olid hoolsalt kindlustatud. Ärevate aegade tunnistaja on näiteks Purtse mõisa kindluselamu, mis pärineb 16. sajandist. Et vasall-linnust oleks raskem rünnata, siis sai see paksud seinad ja kõrgel asuvad väiksemad aknad. Esimest korrust kasutati laona, teist elamiseks, kolmas oli kaitsekorrus. Teisalt on siiani alles ka lihtsamaid vababalti stiilis häärbereid, millest mõned pole küll iidvanad, kuid esindavad siiski vägagi arhailist laadi.
Lausa nukumajalikult ilus on Saaremaal olev Gotlandi ehk Kotlandi mõisa häärber (1844), mis tegutseb praegu majutusasutusena. See on Eesti ainus rookatusega mõisahäärber, kus on alles ka 1734. aastal ehitatud mõisahoonest säilinud mantelkorsten.