Et tänapäeval toodetakse värve väga spetsiifilisteks otstarveteks, siis tuleks iga töö jaoks kasutada selleks ettenähtud värvi. Teisisõnu, sisetöödeks mõeldud värvi ei tohiks kasutada välistöödeks ja vastupidi. Peamiseks põhjuseks on värvide koostis, mis on loodud silmas pidades just sise- ja väliskeskkonna eripärasid.

Mida peaks värvidest üldiselt teadma?

On kahte tüüpi värve: veepõhised ja lahustipõhised. Lateks- ja akrüülvärvid on veepõhised, aga alküüdvärvid on lahustipõhised. Lisaks jagunevad eelnimetatud värvitüübid omakorda kaheks: välis- ja sisevärvideks.

Näiteks on välistöödeks mõeldud lahusti (ja õli) põhised värvid mustusele vastupidavamad. Sageli eelistatakse hoopis veepõhist lateksvärvi, sest seda on lihtsam peale kanda ja värv kuivab kiiremini. Välisvärvid on niiskuskindlamad, peavad paremini vastu temperatuurikõikumistele ning muutlikele ilmastikuoludele, samuti seentele ja hallitusele. Värvidesse on pandud lisaained, mis pikendavad nende kasutusiga. Näiteks muudavad lisaained värvi vastupidavamaks pragunemisele, mustusele ja UV-kiirgusele.

Siseruumides on levinumad veepõhised värvid. Esiteks ei erita need nii tugevat lõhna nagu õli- ja alküüdvärvid ning kuivavad kiiremini. Samuti on siseruumidesse mõeldud värvid vastupidavamad igapäevakahjustustele nagu kriimud, plekid, mustus jne.

Erinevus seisneb värvi koostises

Sise- ja väliskeskkonda mõeldud värvid erinevad peamiselt koostise poolest. Sisevärvidele pole juurde pandud nii palju lisaaineid, mis on välistöödeks mõeldud värvides ja see puudutav nii veepõhiseid värve kui ka alküüdvärve.

Sisevärvidele annavad tooni orgaanilised pigmendid ja mõned sellised orgaanilised pigmendid tuhmuvad väga kiiresti, kui kasutada sisevärvi õues. Välisvärvides selliseid pigmente pole, mistõttu kulub välisvärvidega värvimisele palju kauem aega.

Välistöödeks mõeldud värvides kasutatakse lisaaineid, mistõttu säilib värvipigment õueoludes paremini. Siseruumides kasutamiseks mõeldud värvides on lisaained, mis muudavad värvi vastupidavamaks näiteks pesemisele, plekkidele ja kriipsudele. Sellise asja järele pole õueoludes aga suurt vajadust. Küll aga on õues kasutatavad värvid vastupidavad pragunemisele, temperatuurimuutustele ja hallitusele.

Sise- ja välistöödeks mõeldud värvid erinevad ka lenduvate ühendite poolest, mida on värvi loomiseks kasutatud. Näiteks on sisevärvid on valmistatud nii, et need sisaldaks võimalikult vähe lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Viimaseid kasutatakse värvis lahustitena ja need aurustuvad toatemperatuuril.

Lenduvaid orgaanilisi ühendeid seostatakse lühi- ja pikaajaliste terviseprobleemidega, peavalust ja peapööritusest kuni hingamisteede ja maksahaigusteni. Just seetõttu pole mõistlik sisetöödeks kasutada välistöödeks mõeldud värvi, sest neis on palju rohkem lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Välistingimustes ei muuda see suurt midagi, sest õhk liigub kogu aeg, kuid siseruumides võib see tervisele ohtu kujutada.