Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avati 10. detsembril seni mahukaim Eesti disaini püsiväljapanek “Sissejuhatus Eesti disaini”, mis on omamoodi Eesti disaini aabitsaks. Muuseumi kolmanda korruse näitusesaalis näeb ligi 500 eset, kavandit või fotot enam kui 200 disainerilt või ettevõttelt möödunud sajandi algusest tänaseni, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud olgu siis rakenduskunsti, tööstuskunsti või disaini nime all. Näitusega seoses toome ka lugejani Eesti disaini sissejuhatava “kursuse”, kus ei saa selgeks mitte ainult Eesti disaini ABC vaid ka XYZ.

A — Atelier für Kunstgewerbe (1004-1914)

1904. aastal asustatud Atelier für Kunstgewerbe (ek kunstkäsitöö ateljee) oli Eestis üks esimesi kujundusteenust pakkunud ettevõtteid. Selle taga seisid noored baltisaksa päritolu naiskunstnikud Anna von Maydell, Magda Luther, Bertha Weiss ja Lilly Walther, kes olid õppinud Ants Laikmaa juures ja mitmel pool Euroopas. Nende töökoda oli julge ja kaasaegne algatus, mis edendas kohalikku tarbekunsti, sh mööbliloomingut. Säilinud materjal annab tunnistust ajaloolise mööbli ja eri stiilide heast tundmisest, tellimuste iseloomust ning pakkumiste laiahaardelisusest nii historitsistliku kui tollal ka kaasaegsema juugendliku mööbli variatsioonide näol.

Tallinna vanalinnas, asukohaga Lühike jalg 9 tegutsenud ateljee ampluaa oli lai ja tegevus produktiivne. Omaaegses perioodikas reklaamiti end originaalkavandite teostajana erinevatel tarbekunsti aladel. Ateljee osales oma töödega esmakordselt näitusel juba paar kuud peale asutamist, eksponeerides mööbli kõrval ka tekstiili-, klaasi- ja nahatöid.

Ateljee tegutses selle nime all kuni 1914. aastani. Peale seda ei kadunud selle asutajad kunstipildist - kõik tegid kunstnikena rohkemal või vähemal määral kaasa tollastel ülevaatenäitustel. Erialaselt jäi teistest pikemalt tegutsema Helsingis, Pariisis ja Münchenis õppinud Magda Luther, kes jätkas rakenduskunstnikuna oma ateljees, pakkudes sisekujundusnõu ja originaalkavandite järgi valmistatud valgusteid.