1. Köök ei ole piisavalt läbi mõeldud

Köögi planeerimine võiks alata võimalikult vara ehk teisisõnu siis, kui vesi, kanalisatsioon ja ventilatsioon veel paigas ei ole, sest siis on rohkem võimalusi mööbli ja tehnika paigutamiseks. Tänapäeval saab ka mitmetes uusarenduste korterites avaldada oma soovi oluliste detailide paigutuste suhtes.

Millised on tagajärjed, kui unustatakse mitu sammu ette mõelda? Sageli on juhtunud, et nõudepesumasina taha jäävad kanalisatsiooni- või veetorud. See paneb piirangud kogu köögi lahendusele. Pistikupesasid pole ka mõtet enne paika panna, kui on mõeldud, kuhu tuleb ahi, külmik, pliit jms. Vastasel juhul võivad pistikud jääda valesse kohta ning hakkavad köögis toimetamist segama. Näiteks kraanikausi kohal ei ole pistikupesad kuigi praktiline lahendus. Hea on juba aegsasti läbi mõelda, kus hakkab asuma kohvimasin, veekeetja või mõni muu oluline seadeldis, mis igapäevaselt kasutust leiab.

Foto: Shutterstock

2. Käepidemete valik

Paljud kliendid eelistavad ilma käepidemeteta lahendust. Visuaalselt on see ilus, aga mitte alati praktiline. Pole just väga mugav ajada sõrmi kuskile vahesse, et avada sahtleid ja kappe. Eriti ebamugav on teha seda külmikul ja nõudepesumasinal, sest uksed on vaakumiga.

Peidetud käepidemete puhul on levinud kaks põhilist varianti: kas MDF ukse ülemisse serva freesitud või metall profiilkäepide, mis kinnitub karkassile. Kui siiski valida peidetud lahendus, siis soovitan metallprofiili, sest see on laiem ja tugevam.

Foto: Unsplash

Tegelikult ei peaks pelgama kasutada ka eenduvaid käepidemeid, sest tänapäeval on need väga minimalistlikud ja stiilsed. Samuti on värvivalik väga lai. Viimase aja trend on n-ö liistak-käepidemed, mis kinnitatakse ukse ülaserva.

Foto: Liistak-käepide EDGE, www.tähemööblifurnituur.ee


Foto: Superfront.com


Populaarne lahendus on ka survenupu kasutamine. Sellisel juhul peaksid uksed olema sõrmejäljevabast materjalist, et uksele vajutades ei jääks plekke. Lisaks saab kappe avada elektriliselt, aga selle mugavuse hinnaklass on kõrgem.

Ülemiste kappide puhul võib uksed teha korpusest pisut pikemad või siis lõigatakse kapipõhi pisut tagasi, et tekkivast vahest saaks ust sõrmega avada.

Foto: Näpuvahe kapiukse avamiseks, DSK Furniture, www.dsk.ee


3. Liiga vähe tööpinda

Kui köögi tööpinda on vähe siis tasuks soetada väiksem tehnika. Näiteks mõned nõudepesumasinad ja ahjud on juba 45-50 cm laiused. Samas võib need asendada üldse kombiahjuga (mikrolaine ja tava ahi koos), mis on 45 cm kõrge, kuid arvestama peab, et programmide valik on väiksem, kui kõrgemal ahjul. Väiksemas köögis võiks ka kitsam valamu olla. Mahu poolest ei pea muretsema, sest tänapäeva valamud on 20 cm sügavad. Lisaks aitab ruumi säästa kahe keedualaga pliidiplaat — mitut panni-potti sa ikka korraga tulel hoiad?

Foto: Kahe keedualaga pliidiplaat, DSK Furniture, www.dsk.ee

Toidu valmistamiseks ja serveerimiseks saab lisapinda juurde, kui paigaldada köögisaar või abilaud. Lisaks saab nende alla tekitada mahukad panipaigad.

Foto: Unsplash


4. Nurgad on kasutamata

L-või U-tähe kujuliselt paiknevate köögimööbli nurgakapid jäävad tihtilugu pooltühjaks. Sinna tekivad ebamugavad pimenurgad, kuhu ei pääse hästi ligi. Kuna köögis on üldiselt iga sentimeeter arvel, siis võiks nurgadki otstarbekalt ära kasutada. Lahenduseks on erinevad nurgamehhanismid, mis aitavad asju paremini ära paigutada ja neid kergemini kätte saada.

Foto: Nurgamehhanism Waco, www.tähemööblifurnituur.ee

5. Ebaloogiline asetus

Põhiline toidu valmistamise koht on pliidi ja kraanikausi vahele jääv lõik. See ei tohiks olla liiga pikk ega ka mitte liiga lühike. Kui pliit jääb kraanikausist liiga kaugele, võib see isegi ohtlik olla. Näiteks kui on vaja kiiresti kuum kartuli keeduvesi valada kraanikaussi.

Nõudepesumasin ja valamu võiksid asetseda kas kõrvuti või üksteise vahetus läheduses, et kraanikausist võetud määrdunud nõudega ei peaks teise köögi nurka jalutama.

Ruumipuudusest või teadmatusest paigutatakse valamu ja/või pliit kohe kõrge külmiku või ahjukapi kõrvale. Soovitav on jätta vaba ruumi minimaalselt 15-20 cm püstaku kõrvale. See on n-ö küünarnuki ruum. Ilma selleta on ebamugav valamu juures toimetada. Ruumipuudus pliidi juures aga piirab suurte pottide ja pannide kasutamist kuna püstaku külg jääb pikkadele käepidemetele ette.

Foto: Unsplash


Lahenduseks on piiritleda pliit või valamu kitsa, 15-20 cm laiused väljatõmmatava cargo-sahtliga. Valamu juurde võib panna väljatõmmatava käterätihoidja. Pliidi kõrval on mõnus kasutada maitseainete ja õlidega täidetud cargokappi.

Foto: Väljatõmmatav gargo 150 mm, www.tähemööblifurnituur.ee


6. Liiga palju avatud pinda

Vanasti oli kombeks teha liiga madalad ülemised kapid ja lõpuks kippusid pudrupakid kuhjuma kappide peale. Et seda vältida, oleks targem teha ülemised kapid laeni. Nii jäävad kapid ühtsed ja lähevad madalamale iga päev kasutust leidvad esemed.

Foto: Unsplash

Kui kasutada lahtiseid riiuleid, siis on soovitav hoida seal minimaalselt vähe asju, et köök tunduks õhulisem (mõned kokaraamatud, dekoratiivnõud, väike lillepott). Arvestama peab, et kõik mis on nähtaval peab ka korras olema. Sama kehtib ka klaaskappide kohta, mille läbipaistev või osaliselt tuhm klaas sisu paremini nähtavaks teeb.

Foto: Unsplash

7. Valesti valitud materjalid

Materjali valik on väga lai ja igalühel neist on omad plussid ja miinused. Tuleb läbi mõelda, mis on enda jaoks kõige olulisem. Kas pöörata rohkem tähelepanu disainile või praktilisele poolele?

Kõige soodsam köögiuste materjal on melamiinplaat, millel on suur mustrivalik. Peamiselt küll puidu imitatsiooniga, kuid üha enam lisandub juurde ühetoonilisi ja metallikmustreid. Tegemist on tugeva ja kergesti puhastatava materjaliga, kuid kindlasti peab olema ettevaatlik nurkadega, et need liiga palju vett ei saaks — muidu võivad kandiribad lahti tulla.

Foto: Unsplash

Hinnaklassilt teisel kohal on MDF. See on küll paljude võimalustega materjal, millesse saab freesida erinevaid profiile ja mustreid, kuid olemuselt on ta siiski pisut pehme. Alternatiivina tasuks kaaluda kas akrüülplaati või MDF kõrgläiget, kuid soovitav on vältida tumedaid toone, sest materjal pole näpujälje vaba. Täispuituksed on ilusad aga hinnaklassilt kõrged, seega tasuks kaaluda spoonuksi. Spoon on naturaalne puidu õhuke kiht. Kõige populaarsem on tammespoon.

Foto: Unsplash

Üks vastupidavaimaid materjale on laminaat. Tegemist on n-ö plastikuga, mida kasutakse mööbli ja tasapindade pealiskihina. Uudne ja klientide seas väga populaarne on Arpa Fenix laminaat, mida tuntakse ka nanomaterjali all. Antud tehnoloogia võimaldab tekkinud kriimustused uuesti kokku sulatada. Lisaks on Arpa laminaat mõnusalt siidjas ja näpujäljevaba.

Foto: Unsplash

Köögi tööpindadena kasutakse laminaati, kivi ja täispuitu. Puit on looduslik materjal ning mõnus hubane aga oma olemuselt pehme ja plekkidele vastuvõtlikum. Kui meeldib puidumuster siis soovitan kasutada puidutooni laminaati. Laminaat ongi kõige populaarsem materjal tööpinnana, kuna on soodne ja vastupidav. Viimasel ajal eelistatakse ka palju kivi. Valida on kvartsi, graniidi ja keraamika vahel. Viimane on neist kõige tugevam, kannatades kuni 600 kraadi kuuma. Kvarts ja graniit on poorsemad kivimid ja seega plekkidele natuke vastuvõtlikumad aga õigete vahendite kasutamisel ei tasu karta ka neid kasutada.

Foto: Unsplash

Kööki planeerides ei saa olla rutakas. Läbimõeldud köök säästab ruumi, on mugav kasutada ja õigesti valitud materjalid peavad kauem vastu.

Loodan, et väljatoodud nõuanded aitavad kaasa köögi kavandamises ja hoiavad ära nii mõnegi apsu, mis tekkida võivad.

  • Kui tekkis küsimusi või soovid köögi kujundamisel abi, siis võta sisekujundaja Kadri Orasoniga ühendust kodulehel.