Räägime siis Kuldsest Miilist. Kust algab ja kus lõpeb Tallinna Kuldne Miil?

Kuldne Miil algab Rotermanni kvartalist, kulgeb Porto Franco suunas, edasi Vanasadama sild üle Admiraliteedi basseini, Tallinna linnahall, Kalaranna arendus, Patarei merekindlus, Lennusadam Meremuuseumiga ja Noblessneri sadamalinnak. Selline on praegu see kõige ehedam Kuldne Miil, kiiresti arenev ja väga suure perspektiiviga arenduspiirkond.

Kuidas see termin kasutusele võeti?

See termin on Tallinna kontekstis suhteliselt uus, aga mujal maailmas ja eriti kuurortlinnades on selline fraas sageli kasutusel, et märkida kõige atraktiivsemat kinnisvarapiirkonda, tavaliselt mereäärt. Uus Maa tegutseb ka Hispaania lõunarannikul Costa del Solil Marbellas. Ma olen seal korduvalt käinud ja sealt jäi see Golden Mile kuidagi kõrva. Koht paistab silma selle poolest, et elamuarendused ja ärid sel mereäärsel ribal on teistest erilisemad, nõutumad ning ka kallimad. Kui Tallinnasse tagasi tulla ja vaadata viimase viie aasta arenguid mere ääres, siis tekkis selline paralleel, et ka Tallinnas on olemas oma Kuldne Miil, lihtsalt seda ei olnud keegi varem märganud või selliselt välja toonud. Nüüd ei ole selle piirkonna sära enam võimalik ignoreerida.

Tallinnas on tähelepanuväärne, et just see ala oli nõukogude ajal vähe arenenud, sageli piiratud ligipääsuga ja tegelikult lausa kole. Praeguses kontekstis on see asjaolu aga pigem pluss, sest piirkond ei ole täis arendatud 1990. aastate mittekvaliteetse arhitektuuriga. Kohati paikneb piirkonnas ajalooline hoonestus, aga paljuski on see välja arendamata vaba maa ja seal on palju ruumi, kuhu ehitada. Sellest on aru saadud. Kui nüüd vaadata, millised ettevõtted on võtnud positsioonid Kuldse Miili äärde, siis leame sealt Eesti ärieliidi absoluutse tipu esindajad.

Kellest konkreetselt saame rääkida?

US Investi grupi ettevõtetel on mitmed positsioonid alates Rotermanni kvartalist ja lõpetades Patarei merekindlusega. Porto Franco noore juhi Rauno Tederi ja tema tiimi juhitav arendusprojekt, millest saab Tallinna värav turisti jaoks ja modernne mereäärne keskkond linnaelanikule. Pro Kapital arendab Kalaranna kvartalit, aga tegelikult on nende arendatud ka üle tänava asuv Ilmarise elamurajoon, mille värvilised majad on kahtlemata Tallinna üheks visiitkaardiks meritsi tulijale. Tallink Grupil ja Infortaril on olemas reaalne plaan, mida teha linnahalliga ja lähialaga – see on kahtlemata paljudel põhjustel kõige tõsiseltvõetavam idee, mis üldse aegade jooksul linnahalliga seoses läbi on käinud. Infortari büroohoone valmis eelmisel aastal. Paegu peab Tallink keskenduma oma põhitegevuse taastamisele ja uues olukorras toimetulemisele, aga plaanid ei ole kadunud.

Noblessneri kvartali alad kuuluvad BLRT Grupile, kes arendab seda populaarset sadamalinnakut koos Merko Ehitusega, kusjuures Merko hoiab Kuldsel Miilil iseseisvalt veel teisigi kuldaväärt positsioone.

Ei ole kahtlust, et nimetatud ettevõtete omanikeks ja juhtideks on suurema visiooniga inimesed, kes mõtestasid õigel hetkel lahti, mis on see järgmine lokatsioonitrend siinsel kinnisvaraturul, ja kes võtsid ette vastava riski. Nüüd arendavad just nemad Tallinna Kuldset Miili.

Rotermanni kvartal, US Real Estate

Praeguse Kuldse miili otsad ehk Rotermann ja Noblessner on juba hästi tuntud ning ka Kalaranna kvartali majad on iga kuuga kõrgemaks kerkinud. Millised on aga viimased arengud selles piirkonnas?

Patarei merekindlus ja linnahall olid eelmise aastani Kuldsel Miilil kaks välja arendamata ja lahtise saatusega objekti. Minu arvates läks Patarei merekindlus väga õige omaniku Nikolai Esimene OÜ kätte, kellel on suur kogemus sellise ajaloolise kinnisvara arendamisel. Sõõrumaa arendatud Rotermanni kvartal on kahtlemata nähtus omaette, turistide seas väga populaarne ja kindlasti üks enim fotografeeritud kohti pealinnas. Uudis, et linnahall läheb konsortsiumi kätte, kus on esindatud Tallinna linn, Infortar ja Tallink, tekitas kinnisvararingkondades suurt elevust. Praegu püsib lootus, et pärast turismisektori COVID-ist taastumist saab plaan siiski teoks.

Vaataks neid arendusi nüüd ükshaaval ja lähemalt.

Alustame kesklinna poolt. Rotermanni kvartal on sisuliselt valmis, seal käib viimase ärihoone R6 ehitus. Rotermann on parim valik kesklinnamelu hindavale ettevõttele ja elanikule. Porto Francos on taastunud ehitustööd.

Porto Franco arendusprojekt

Vahepeal esines ringkondades kartust, et nimetatud projekt jääb viiruspuhangust tingitud olude tõttu pooleli ja et meie mereväravasse jääb püsti ainult monoliitbetoonist hoone skelett. Porto Franco arendusprojekti riigi toega finantseerimise otsus tekitas meedias palju erinevat kajastust. Inimesena, kes armastab oma linna, on mul endal äärmiselt hea meel, et mitmetel tasanditel suudeti mõelda suurelt ja teha võimaliluks projekti lõpetamine. Porto Franco valmimisel saab Tallinna merevärav täiesti uue ilme. Sealne kaubandus- ja meelelahutuskeskus, kus kogupinda on ligikaudu 150 000 ruutmeetrit, millest umbes 55 000 ruutmeetrit kaubandust, toitlustust ja meelelahutust ja 25 000 ruutmeetrit büroosid, toob meile kahtlemata ka nooremapoolseid turiste Põhja-Euroopast.

Vanasadama sild, AS Tallinna Sadam

Vanasadama sild üle Admiraliteedi basseini on üks toredamaid projekte Kuldsel Miilil, mis ei ole piisavalt kajastust saanud. Selle arhitektuuriline ja tehniline lahendus on sedavõrd eripärased, et ehitis saab kindlasti üheks Tallinna visiitkaardiks, millest tehakse tulevikus suurel hulgal pilte sotsiaalmeediasse. Sild hakkab ühendama kahte promenaadi, Kalaranna promenaadi ja Pirita promenaadi, ning ka A- ja D-terminali, kulgedes üle Admiraliteedi basseini kitsama osa. Ehitustööd käivad. Lähitulevikus saab jalgrattaga turvaliselt sõita mööda mereäärset promenaadi Noblessnerist Piritani.

Siinkohal märgiks ära ka Tallinna Sadama plaanid. Me oleme näinud Tallinna sadamaala üldplaneeringut, Zaha Hadidi arhitektuuribüroo visiooni, mis on tõeliselt ilus ja kunstiline. Minu teada liigub Tallinna Sadam nende plaanidega rahulikus tempos edasi, kuigi valmimine tuleb etapiviisiline ja pigem ei ole lähima kahe-kolme aasta perspektiivis tehniliselt realistlik. Rääkima peab ka uuest kruiisilaevade kaist, mis ei ole ka meedias piisavalt kajastust saanud.

Kruiisiterminali promenaad, AS Tallinna Sadam

Meie linnas, Tallinna Sadama territoorimil on valmimas uus kruiisilaevade terminal, asetuse mõttes üks promenaadivõrgustiku osakestest, mille üheks kandvaks elemendiks on uudne lineaarne rekreatsiooniala, mõnus sportimis- ja ajaveetmiskoht, kus pingil istudes vaadelda päikeseloojangul merekruiisilainereid. Konstateerime fakti, et linnahalli saatus on siiski veel teostuse ajastuse ja ulatuse mõttes lahtine.

Tallinna sadamaala arendus, autoriks Zaha Hadid Architects

Edasi liigume Kalaranna 8 projekti juurde. See on 12 hoonest koosnev mereäärne mitmefunktsionaalne keskkond, kus tänavatasapinnas on äripinnad, keskel kvartaliväljak ning merepoolses otsas avalik väljak linnarahvale ja külalistele. Majade esimestel korrustel on kohta butiikidele, kohvikutele, büroodele jms. Kalaranna 8 projekti juures tooks välja eripära, et avalikult kasutatavaks pargiks on arendaja planeerinud just kvartali parimad alad mere ääres, mis toetab ja kannab endas Tallinna linnaplaneerimisel võetud head suunda, kus välditakse kinniste alade teket, kus meri on kõigi jaoks.

Kalaranna 8, Pro Kapital

Kalaranna 7 on jällegi Kuldsel Miilil mitmel rindel tegutseva suurettevõtja Urmas Sõõrumaa kinnistu, kuhu kerkib tulevikus hoone ligikaudu 80 korteri ja tänavatasapinnaäridega.

Järgmisena on meie ees ajalooraamatut väärt Patarei merekindlus. Patarei merekindluse arendusprojekti unikaalseks eripäraks on klaaskatusega kaetud sisehoov, mis võimaldab külalisel nautida mereäärset miljööd igal aastaajal ja iga ilmaga. Projekteerimine on planeeritud aastasse 2022. Aastal 2023 algaksid ehitustööd ja 2026. aastal peaks kompleksi põhihoone vastavalt müügilepingule RKAS-iga olema kasutusvalmis. Patarei merekindluse suletud pinna gurus on umbes 30 000 ruutmeetrit, millest ligi 10 000 ruutmeetrit bürood, 6000–7000 korterid ja lisaks mimed toitlustus-meelelahutusasutused ning muud alad. Kokku tuleb Patarei merekindluse territooriumile 15 söögikohta, kus esindatud kogu gastronoomiline spekter alates tänavatoidust kuni fine dining’uni. Kuldse Miili promenaadilõik Patarei merekindluse territooriumil on kauaoodatud, aga nüüd on käimas sealse promenaadi arhitektuurikonkurss, millega luuakse uus avar avalik ala.

Reidi tee kohta on mõnedki öelnud, et seal saab küll kõndida, joosta ja rattaga sõita, aga einestamiseks sisse astuda pole kuhugi. Nüüd siis tekib mere äärde niisugune ala?

Jah, neid erineva funktsionaalsusega alasid tekib lausa mitu. Näiteks Patarei merekindluse arendaja idee on luua keskkond, kus oled teretulnud ka külalisena, kes ei soorita ostu. See on uudne lähenemine.
Edasi tuleb Meremuuseum. Sel alal on ka veel mõned vabad kinnistud, kuhu on planeeritud näituste paviljon. Praeguste plaanide järgi tuleks see esimene täispuidust suur konverentsi- ja näituste hoone. Üks sealne kinnistu on ette nähtud ministeeriumile. Mitu erinevat ministeeriumi on olnud huvitatud sinna kinnistule minekust, aga milline ministeerium sinna täpselt tuleb, on veel lahtine.

Noblessneri sadamalinnak on järgmine projekt Kuldsel Miilil. Hoolimata sellest, et seal on veel palju tühjasid kinnistuid ja osa hooneid on renoveerimata, on see piirkond väga hästi käima läinud ning loonud oma tugeva imago. Noblessneri kvartali eripäradeks on kahtlemata jahisadam ja ainulaadne toimiv kultuuriruum. Viimase tekkeks on vaja vähemalt kahte komponenti: päris kultuuri ja päris äri. Väidan, et nimetatud kaks nähtust eksisteerivad kenasti koos. Praegu on käimas Noblessneri kvartali uue etapi projekteerimise lõppfaas. Uutes Merko majades jahisadamas leiavad endale mõne aasta pärast kodud kuni 300 perekonda ja kümned ärid saavad tegutseda moodsas keskkonnas. Ehitustööde alguskuupäev saab peagi avalikuks. Noblessneri arendaja tegi aastaid tagasi strateegilise otsuse, et kultuuriprogramm on see kandev tala jahisadama kõrval ja need veavad kogu kontseptsiooni. Kai kunstikeskuse ümber koonduvad muud kunstivormid, nagu muusika, tippgastronoomia, ka sport.

Avalikku ruumi tekitamine on tänapäeva kvaliteetkinnisvaraarenduse märksõna. Meri ja väljakud on inimestele avatud.

Noblessner-2, Kodusadam

Ligi kolmesaja kaikohaga Noblessneri jahisadam on Tallinna esimene ja praegu veel ainus jahisadam, kuhu on võimalik maabumisel registreeruda mobiiliäpiga. Sellist arhitektuuri ja selliseid fassaadilahendusi on äriplaani koostades eelarvestajale tihti raske põhjendada, kuna ilus fassaad ongi kallis. Siiski valmimise järel näeme, et ilusates majades asuvad korterid on väga populaarsed ning neid on võimalik kalli hinnaga müüa ja välja üürida. Kuldsele Miilile ei ole rentaabel luua ebakvaliteetset arhitektuuri.

Märgiks veel ära, et Porto Franco, Kalaranna 8 projekti ja Merko Rand villade projekti arhitektid on Kadarik Tüür Arhitektid. Nende käekiri ja erilisemad fassaadid sobivad sinna piirkonda väga ilusasti.

Millised plaanid on praeguse kruiisilaevade kai ja linnahalli vahele jääva seni tühja ja osaliselt võssakasvanud alaga?

Mitmed atraktiivsed kinnistud kuuluvad Tallinna Sadamale. Sinna on planeeritud multifunktsionaalne elu- ja äripiirkond – korterid, ärid ning teenused.

Jõuame jälle tagasi selle juurde, et võib-olla ongi hea, et ala on olnud suletud ja seda ei ole varasematel aastatel arendatud. Nüüd suudame luua kvaliteetarhitektuuri ja sinna kerkib tänapäevane linnakeskkond. Mere äärest sisemaa poole tagasi tulles nimetaksin ära veel ühe kinnistu aadressil Ahtri 3, mis jääb Porto Franco ja Nautica keskuse vahele ning mis kuulub samuti US Investile. Seal tühermaal on praegu suur parkla, detailplaaneringu järgi on kinnistule ette nähtud spaahotell, mis asukohta arvestades siiski ei tundu parima kasutusena. Sinna tuleb omaniku uute plaanide kohaselt ligikaudu 50 000 ruutmeetrit elu- ja ärihooneid.

Kõigil nimetatud projektidel on oma kindel nägu ja arendajad soovivad üksteisest erineda ka kontseptuaalselt.

Ahtri 3 eskiisprojekt, US Real Estate

Kui palju Kuldsele Miilile selle praeguses ulatuses võib elanikke kolida?

Me räägime mõnest tuhandest perest ja vähemalt sajast uuest ärist – mastaap on arvestatav. Sellised mahud tähendavad läbimõeldud otsuste vajalikkust olemasoleva infrastruktuuri arendamise osas ja ka täiesti uute infrastruktuurilahenduste loomist.
Peab veel lisama, et praegu lõpeb Kuldne Miil Noblessneriga, aga tulevikus pikeneb hetkel Tööstuse tänaval lõppev Kalaranna tänav, kulgeb läbi Volta loftide ja Arsenali keskuse vahelt ning jookseb Kopli tänavale. Enam-vähem kümne aastaga saavad siin kirjeldatud projektid valmis, aga Kuldne Miil hakkab pikenema – kõik on pidevas arengus. Kui räägime Kalaranna tänava pikendamisest Kopli tänavani, siis taas Eesti äri kõrgemasse ešeloni kuuluvale Alexela grupile kuuluvad positsioonid Tööstuse tänava ja Kopli tänava vahel. Selle arenduspiirkonna nimi on Krulli kvartal.

Sellise lisanduvate elanike mahu teenindamiseks vajab piirkond täiesti uut transpordiskeemi. Kuldse Miili arendajate töögrupp koostöös Tallinna linnaga on võtnud südameasjaks Kalaranna trammiliini idee elluviimise. Kui plaan realiseerub, kulgeb mõne aasta pärast uus trammiliin alates linnahallist mööda Kuldset Miili Kopli suunas. Euroopas ongi linnaplaneerimises võetud rööbastranspordi eelisarendamise suund. Mereäärne trammiliin suurendaks piirkonna atraktiivsust veelgi, samas lahendaks ka autostumisest tingitud teedevõrgu ülekoormuse ja vähendaks ummikute tekkimise ohtu tipptunnil. Sellised mastaapsed projektid saavadki teostuda ainult tingimusel, et kõik naabrid teevad produktiivset koostööd sõbralikult ja ühise eesmärgi nimel, nagu näeme seda Kuldsel Miilil.

Kas kevadine kriis mõjutas kuidagi ka Kuldse Miili arendusi peale linnahalli, mis tulenes Tallinki kui laevafirma pihtasaamisest?

Iga kriis algab millestki ja lõpeb millegagi. Ühtlasi eraldab kriis kvaliteetsed projektid mittekvaliteetsetest, raputab ebavajalikku maha ja paneb arendajad oma plaane efektiivsemaks häälestama. See kriis ei ole veel kriisina meie majandusse jõudnud ja on erinevaid analüütikute arvamusi, kas sellele ehmatusele järgneb kriis või mitte. Kui me räägime Kuldsest Miilist, siis statistika ütleb, et kallite korterite müügihinnad ja äripindade üürihinnad ei ole muutunud. Praegune ehmatus mõjutas pigem odavamapoolset järelturgu ja paneelmajade piirkondasid. Kalli kinnisvaraga läks vastupidi. Kuna osa arendusi pandi pausile, tekkis olemasolevates suurem tung ja huvi kallimate korterite vastu. Üks põhjus võib olla pakkumise vähenemine, teine põhjus vahest see, et viimaste aastatega on ettevõtetel ja ka eraisikutel kogunenud päris palju vaba kapitali, mis nüüd paigutati reaalsesse varasse – real estate. Ka ärikinnisvara müügid, mis me oleme pärast märtsikuud Kuldsel Miilil teinud, on kõik olnud meie müügi- ja üürihindade rekordtasemetel tehingud. Praegune turuseis näitab, et kallim kinnisvara ei saanud kevadise ehmatuse tagajärjel pihta ja et Kuldse Miili piirkond on eriline.

Skeem näitab, mis toimub Kuldsel Miilil.

Jaga
Kommentaarid