APPI, me ostsime maja | Uus sein elutoas ja võsa asemele rajatud kiviktaimla
Kui vahepeal tundub, et asjad liiguvad hirmus aeglaselt, tuleb välja otsida mõni vana pilt, milline maja ostes välja nägi ja hetkega tuleb tagasi motivatsioon ja teadmine, et asjad siiski liiguvad! Vanu pilte lapates meenus, et pisut rohkem, kui aasta tagasi nägi meie köök ja elutuba välja selline:
Elu käib meil poolenisti remondi sees ja üpris pikalt sai elatud elutoas, kus otsasein oli veel tegemata.Valgeks värvitud soome papist seina tagant tuli välja robustne palksein, mille üle arutlesime pikalt, mida sellega ette võtta. Omal moel meile puhastamata palksein meeldis, aga otsustasime selle siiski voodriga katta, sest välisseinast ei tahtnud palkide vahelt sinna tuuletõkkeks pandud linatakkusid ära kiskuda ning lisaks oli palkidesse löödud kui mitte sadu, siis tuhandeid naelapäid, mis oleks selle puhastamise ja viimistlemise ääretult raskeks teinud. Lisaks oli veel pisikeste naelakestega palkide vahele löödud pajuvitsasid ja mätsitud päris palju krohvi. Aga oma võlu sellisel vaatepildil muidugi oli:
Kuusevoodriga jälle mõtlesime pikalt, kas teha see valgeks, läbikumavaks valgeks või mustaks. Lõpuks langes otsus õlibaasil lasuurvärvi kasuks, mis oleks kergelt läbikumav ja säiliks kena puidumuster.
Eelnevalt oli vaja katta silmakohad ka šellakihelvestest ja piiritusest kokku segatud lahusega, et oksakohad hiljem vaiku ajama ei hakkaks.
Tulemus sai selline. Ja näha saab seda ka eelmises postituses, kus seinale nii väga ei keskendunud, aga kirjutasin pikemalt ise meisterdatud kassi ronimispuust, mis seinale toetub. Sellest saab lähemalt lugeda SIIN.
Teine suurem projekt, millega enam-vähem ühele poole sai, on üks aknaalune metsik ja võsastunud peenar, millega lihtsalt ei ole olnud aega tegeleda, aga mis iga päev silma riivas. Õigemini oli selgi augustikuus ja septembris oma võlu, aga teadmine, et sügisel, kui lilled ära õitsevad, saab akna all olema üks mudane peenar ja hunnik äraõitsenud heina, pani mõtted mõlkuma kiviktaimla suunas, kus saab kasvatada okkalisi ja kõrrelisi ja kuhu torgata pottidega ka hooajalisi taimi.
Ja mõne hetke pärast...
Puhastatud maapinnale sai laotatud umbrohu tõkestamiseks geokangas.
Maha sai pandud terve hulk mägisibulaid, mis loodetavasti ikka enne talve juurduda jõuavad ja uuel hooajal suuremaks ja laiemaks kasvama hakkavad. Olemasolevast taimestikust jäi alles vaid ebaküdoonia, mis püüdis oma valduseid iga hinna eest laiendada ja mida geokanga panek ehk pidurdada aitab.
Lisaks ka mõned kõrrelised, ja üks mägimänd, mis millegipärast pildilt välja jäi. Eerikad läksid maha koos pottidega, et need kevadel mõne varajase õitseja vastu välja vahetada.
Lõpptulemus sai pisut lagedam ja praegu veel üsna tühi, aga eks selle kiviktaimla kujunemine võtab veel omajagu aega. Ja valgete kivide taustalt mõjub värvimata majasein veel eriti silmatorkavalt, nii et kevadel tuleb esimese asjana seegi töö ette võtta, sest sügisel on prioriteetideks ikkagi katuse soojustamine ja vannitoa lõpetamine. Nendest töödest juba järgmisel korral!
