Tunnistan viga. Jah, ta ei ole just traditsioonilise tomati maitsega, kuid näiteks salatis teiste tomatite seas annab ta ülimõnusa tsitruselise nüansi ja mis veelgi parem — oma uhke välimuse ja tugeva olemisega on ta ideaalne tomat peolauale täidetud tomatide valmistamiseks. Ja kuna ta on suuruselt just selline paras väiksemat sorti pontsakas, siis on hea pressida talle sisse ka vähe tõhusamat kraami, näiteks pärlkuskussi salatit.

“Bosque Blue Bumblebee” pärlkuskussi salatiga

Ja et bumblebeedel taldrikul üksi igav ei oleks, siis said täidise ka “Helsing Junction Blue” tomatid, nende pisut pisematesse viljadesse sobis hästi kinoa-kana-päikesekuivatatud tomati salat. Välimus sai äge, maitse sai hea! Väikese aednikuhakatise peolaud sai asjakohase täienduse.

“Helsing Junction Blue” kinoa-kanalatiga

Kui nüüd aga köögist muude aiatoimetuste juurde tagasi tulla, siis tuleb tõdeda, et ootamatult on väljas puhta sügiseks kiskumas. Kasevahulikud olid esimesed, kes maja taga kase all hooaja muutumisest märku andsid, sama kinnitasid ka täies õies sügisastrid ja aina unisemaks muutuvad kimalased õitel. Ja täna vaatasin, et ka vaher hakkab juba värvi võtma — kuidas ometi? Kuhu kadus suvi?

Kuid õnneks on ka sügiseseks muutuvas aias veel ilu ja elu. Floksid on endiselt hoos, eelmisel aastal naabritädilt saadud päevakübarad on kui kollased päikesed ning sügisastrid ja budleiad lausa kubisevad liblikatest. Ja lursslill alles rullib tasapisi oma õisikuid lahti — nii, et on veel, mida oodata!

Admiral budleial
Koerliblikad sügisastril

Viimase aja aiatoimetuste seas sai kärmelt ka üks tore rohevahetus tehtud. Kaevasin välja oma tähtputke, kelle asukoht mulle ei meeldinud ja kuna ma talle oma aias sobivat kohta ei leidnud, pakkusin küla kuulutustegrupis välja, et otsin talle uut kodu. Paari minutiga oli soovija olemas ja kuigi ma midagi vastu ei soovinud, tõi mulle portsu oma aia kurke ja imeilusa lillekimbu! Milline armas mõte!

Nüüd aga tuleb end kokku võtta ja tõsisemalt sügisepoolsete tegevustega peale hakata — istuda ümber veel viimased ümberistutamised, õunad ploomid osaliselt sisse teha, osaliselt laiali jagada ja kui hetke leian, siis kangesti tahaks murule ühe õhutamise teha. Pluss leida aega veel viimaste päikeseliste ja soojade hetkede nautimiseks ja viimaste õitsejate imetlemiseks ja viimasteks otse aiast suhupistmisteks. Sest ega väga pikka pidu enam pole — üsna varsti saabki selle aasta aiahooaeg otsa ning tuleb tuppa taanduda.

Üks admirali tiivalehvitus teile ka veel siia tervituseks ja arvan, et ongi selle hooaja blogiga ühel pool. Olge hoitud ja häid sügistöid!