Keskkonda säästev kodu

Sel aastal on keskkonnale pööratud varasemast veelgi suuremat tähelepanu. Kui varem on arvestatud vaid elamisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, siis nüüd peetakse oluliseks ka ehitusmaterjali ja ehitamisega ning hiljem ka lammutamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. On oluline, et materjali tootmine tehastes oleks loodust säästev. Nullenergia majade osatähtsus on vähenenud, kuna selle ehituseks kasutavate materjalid kujutavad keskkonnale suuremat kahju. Eesmärk on ehitada võimalikult looduslähedast materjali kasutades. Ka interjööridest leiab palju ökoloogilist materjali: puitu, kivi, villa, džuuti ja lina. Viimistluses on eelistatud hele puit, vahatatud tamm, lehis ja saar. Samuti leidub ka osaliselt taaskasutatavat mööblit. Märksõnaks on vähem, aga kvaliteetsem.

Armastus puidu vastu

Soomlased ei saa üle ega ümber oma suurest armastusest puidu vastu. Seda võib kohata nii seinte, lagede kui ka põrandate juures. Samas tuli messil tõdeda, et puidukasutus oli nii peenetundeliselt läbi mõeldud, et ruum ei mõjuks liialt puiduselt. Näiteks üks osa seinast oli heleda, teine tumeda puidu päralt. Ka võis märgata erineva laiusega laudade kasutamist ja mängimist põnevate tekstuuride ja struktuuridega.

Üldmuljet loovad detailid

Kui 1970-ndatel olid moes kirkad värvid (sinised, punased, kollased), siis praegu on sisekujunduses populaarsed heledad toonid: looduslik valge, hallid ja beežid. Kirkaid toone kohtab vaid pisikestes detailides. Aktsendiks on levinum kasutada musta — seda näiteks valgustijuhtmete, metallpiirdete, duššide ja segistite, samuti garderoobi või dušiklaasi raamide, mööbli metallosade, ukse- ja aknaraamide või dekoratiivesemete näol. Ka on tagasi tulnud mustad ukselingid.

Foto: Valgele elutoale lisavad värvi dekoratiivsed esemed ja diivanipadjad. Tumedaks aktsendiks on hall puidust diivanilaud.

Foto: Must dušisegisti ja klaasein

Foto: Musta värvi diivanilaua metallosad ja valgusti lisavad aktsenti


Foto: Muidu beeži elutuppa annavad särtsu mustad valgustid


Jaapani stiil on leidnud palju kasutamist ja kokkupuutepunktide otsimist ka põhjamaades. Tänavusel messil võis eramute sisustuses kohata palju söögilaudu, mis on ümmargused või ovaalsed ning peenikeste jalgadega. Sisustushitid sel messil: läikivad pinnad (peegel, kõrgläige, kivi), geomeetria.

Rohkem avarust

Kodud on jätkuvalt avatud planeeringuga ja keskseks märksõnaks on avaruse loomine. Rohkelt valgust tuuakse ruumi suurte akendega. Elutuba ja köök on koos, kus saab mõnusalt kokata ja pere ning sõpradega samal ajal vestelda.

Mööbel on kodudes pigem madal ja ühel joonel, sellega saavutatakse ruumide avarust. Kergust lisavad ka siledamad pinnad nii mööbli näol kui ka viimistluses.

Foto: Madal mööbel jätab ruumi rohkem õhulisust.


Valdav osa eramuid on aatriumiga, kus elutoa lagi ulatub teise korruse laeni välja. Pole kitsaid koridore. Veel on panustatud treppidesse, need pole massiivsed nagu vanasti, vaid on õhulised ja kerged. Suurte roheliste taimedage tuuakse tasakaalu ja pehmust, luues kodusema tunde. Samuti on kunst osa sisustusest ja kodu hing.

Kaasaegne maja toimetab ise. Elu teevad mugavaks kaasaegne küttesüsteem, robottolmuimeja ja -muruniiduk. Soomlased peavad õueala sama oluliseks, kui siseruume. Seetõttu on teinekord maja väiksem, et jääks ruumi terrassile ja lõõgastusalale, kust ei puudu ka üldjuhul mullivann või isegi bassein. Hämmastav on nende oskus lahendada õueala nii, et tekiks privaatsus, kuigi krundid on väiksed ja naabermaja kõrval.