19. sajandi esimeses pooles rajatud puitmõisa esimeseks omanikuks oli tunnustatud baltisakasa kaupmees ja tööstur Arnold Georg Eggers, kes nimetas tsaar Peeter I eeskujul suvemõisa oma abikaasa Clementine järgi Clementinenthaliks. 1840. a valmis ka mõisa kõrvalhoone-härrastemaja. Kenasti taastatud Clementinenthali suvemõis on ilma kahtlusteta üks Eesti puitarhitektuuri pärl.

Interjööris loovad kooskõla ajaloohõng ja modernne tänapäev ning tulemuseks on elegantne ja väljapeetud terviku
. Suvemõisa peakorrusel on sälitatud ajastutruu interjöör: elegantsed loodusvalged seinad, kõrged laed, framuugiga ja kremoonidega aknad, originaalsed tahveluksed ning hoolikalt taastatud väärikas ja pilkupüüdev kalasabamustriga parkett.

Hoone peakorrusel on avar fuajee ja trepihall, suur koosolekusaal-kaminatuba, eri suuruses kabinetid ja tööruumid, köök ning abiruumid. Kaminatuba pakub õdusat ja elegantset miljööd vastuvõttudeks ning koosolekuteks. Kevad-suvisel ajal pakuvad kaminatuba, terrass-talveaed ja päikeseline suveõu ideaalseid võimalusi suuremate vastuvõttude võõrustamiseks.

Hoone modernses võtmes kujundatud keldrikorrusel on leidnud oma koha puhkeruum avara köögiga ning abiruumid.

Kinnistul asub ka härrastemaja, mille siseviimistluses kohtuvad skandinaavialik minimalism ja funktsionalism ning maalähedane rustikaalsus.

Maja esimesel korrusel asuvad elutuba, köök, kabinet, sanruumid ja avar trepihall. Teiselt korruselt leiab avara trepihalli, kolm magamistuba (neist kaks oma walk-in garderoobiga), sanruumid ja sauna. Ühest magamistoast avaneb pääs rõdule.

Suvemõisa õueala on mõtteliselt jaotatud kaheks: esinduslikuks eesaiaks ja hubaseks tagaaiaks. Viimases on oma koha leidnud lehtla, lava-terrass, väliköök ja lõkkekoht, luues kokku suurepärase lõõgustusala.