Noblessner: viimased räämas majad on alustamas uut ja nooblit elu
Open House Tallinn leevendab kõigi uudishimu, avades uksed nii vanasse allveelaevatehase elektri- ja jõujaama, katlamajja kui ka juba eelmisel sügisel valmis saanud Kai kunstikeskusesse ning Proto avastuskeskusesse vanas valukojas.
Kraanasid meenutavad tänavalaternad ja akvatooriumi mängulauda meenutav kujundus on justkui majakad, mis kutsuvad juba kaugelt uudistama, mis Noblessneris täpsemalt toimub. Et autod on euroopalikul viisil asumi keskmest välja viidud, on see ideaalne kant nautlemiseks, mõnusaks äraolemiseks ja nii historitsistliku kui ka kaasaegse arhitektuuri imetlemiseks.
Foto: Julia Kuznetsova
Peale uutele hoonete ning hoolikalt läbi lahendatud avaliku ruumi tasub tähele panna muinsuskaitse all olevat terviklikuna säilitatud tehasehooneid, nagu uhkeid paekivist terveid laevu mahutanud tsehhe, elektrijaama, veetorni ning juugendlikke maju juhtivtöötajatele.
Enamik varasemaid ja praegu muinsuskaitse all olevaid hooneid, mida täna hoogsalt ümber ehitatakse, pärinevad sõjatööstusel magusast ajast — vahemikust 1914-1916 — mil tehase ehituse ülem oli V. Saharov.
Elektrijaamast elumajaks
Aadressil Peetri 7 seisab muljetavaldav historitsistlik paekivist hoone, mis on rajatud 1915. aastal tehase elektri- ja jõujaamana. Arhitekt V. Saharov tegi maja, mida vaadates paljud on unistanud — siin võiks olla minu kodu, mis on korraga keset linna, mere ääres ja pargi servas.
Ja ehkki allveelaevatehase töö lõppemise järel kasutati seda nii söökla kui ka arhiivihoonena, on nüüd tõesti juhtumas see, et renoveerimise järel muutub hoone kortermajaks, mille esimesel korrusel on äripinnad. Hoone teise korruse niinimetatud külaliskorterid on mõeldud kas büroodena kasutamiseks või lühema ajaliselt väljaüürimiseks.
Teine pikalt räämas olnud hoone, mille tulevik möödajalutajaid mõistatama on pannud, on vana ja muljetavaldava kortstnaga katlamaja, ehkki see töötas tegelikult hoopis naaberkinnistul asuva miinisadama heaks.
Täna on aadressil Staapli 10 asuv maja tellingutest sisse piiratud ja uue elu eel ootusärevust täis. Hoonel on säilinud selle esialgne välisilme ja enamuse konstruktsioonidest ning säilinud on ka katlamaja korsten. Hilisemad juurdeehitused ja laiendused on tänaseks lammutatud. Eeldatavasti 2020. aasta sügisel valmiva rekonstrueerimise käigus kohandatakse vana katlamaja äri- ja büroopindadeks, hoone esimesel korrusel on ka ruumid kohviku või restorani tarbeks.
Foto: Evert Palmets
Kultuurielu uus kodu
Open House avab ka sel aastal uksed Kai kunstikeskuse hoonesse, kus veel möödunud aastal käis suur ehitus, nüüd on aga maja KAOS Arhitektide (Margit Argus, Margit Aule, Karl-Johan Jakobson, Katariina Teigar) käe all teinud läbi totaalse muutumise. Kunagises laevasüsteemide tsehhi (hilisemasse vaskseppade-tislerite töökotta) on kunstigaleriid ja kinosaal ning esimesel korrusel mitu populaarset söögikohta.
Uksed avab ka Kaiga esteetiliselt sarnane valukoda — kus veel hiljuti sai näha suurejoonelisi kontserte ja ka näiteks kunstiakadeemia lõputööde kaitsmisi, on tänaseks mitte niivõrd uue kuue kui siseorganitega.
Foto: Christian Popp
On teada, et monoliitsest raudbetoonist raamkarkassiga hoone projekti aitas koostada taani innovaatiline inseneribüroo Christiani & Nielsen, mis projekteeris Tallinnasse ka uhked vesilennukiteangaarid, mis olid omal ajal maailma suurimaid raudbetoonist koorikkonstruktsioone.
Insenertehnilises plaanis imposantne hoone (ümberehitus taas KAOS Arhitektidelt) tegutseb täna koguperekeskusena Proto avastustehas,
Noblessneri südameks on jäänud meri,mille äärde pärast nelja sisukat ekskursiooni puhkama istuda, võtta mõnest kaipealsest kohvikust mõnus söök ja jook ning tuhandete sammude astumisest tulitavad jalad jahedasse vette panna.
