Tööliskasarmutes elati pead-jalad üksteise otsas ja jagati kuivkäimlaid, valamuid ja kööke. Haisev, umbne, hämar ja lärmakas keskkond polnud midagi meeldivat. 1940. aasta andmeil oli Tallinnas kööktube 37%, ühetoalisi kortereid 21%; Tartus vastavalt kööktube 34%, ühetoalisi 14%.

Moodne elukeskkond säästlike vahenditega

Kuigi ka nõukogude aja reaalsus oli see, et elati ühiselamutes ja ühiskorteris koos võõraste inimestega, asustati ka keldreid ja kehvasid taresid, tegi võim siiski samme tööinimeste elutingimuste parendamiseks. Loomulikult polnud siin taga ainuüksi õilis sotsiaalne mõõde, vaid ka lojaalsuse kasvatamine. Kui tuba on soe ja elu on mugav, siis ollakse ju ustav ja ei minda revolutsiooni tegema! Nõukogude aja sotsiaalse mõõtme kulminatsiooniks oli kohe pärast baaside loomist – juba 1940. aastal – juurutama asutud rahvakorter, mis oli mõeldud tavaliste inimeste elamistingimuste parandamiseks.