Kaks idüllilist rannaküla keset linna — Professorite küla ja Kopli liinid
Kopli poolsaare põhjatipp, majesteetliku Mereakadeemia õppehoone (Vene-Balti laevaehitustehas) ja romantilise kollase puukirikuga on kohtumispunkt kahe küla jaoks — poolsaare ühele poolele jäävad Kopli liinid, kunagine tööliste asum ja teisele kaldale Professorite küla — alguses pigem direktorite küla nime väärinud koht, mille hilisemad õppejõududest asukad sellele nime andsid.
Oma hiilgeajal 1912. aastal töötas laevatehases 7500 inimest, kellest lõviosa ka elasid vastrajatud Kopli asumis. See oli autonoomne piirkond, piiratud väravatega ja seal oli kõik eluks vajalik olemas, sellepärast polnud sealsel rahval tegelikult tarvidustki oma kodupaigast kusagile kaugemale liikuda. Nii oli Koplis oma kirik, kool, lasteaed, saun, politseimaja, sidekontor, turg ja kogunisti kohalik makaronivabrik ja sünnitusmaja. Linnaga hoidis ühendust aurutramm.
Kopli liinide uus ja glamuurne elu
Tehase juurde kerkisid tööliskasarmud, mis ehitati korralikult täispalkehitistena ning kaeti voodrilaudadega. Oma lihtsusest hoolimata kasutati ka nende majade juures profileeritud uksi, juugendlike keerdudega varikatuseid, klassikalisi proportsioone — Kopli liinide algus oli sama idülliline kui tänapäev. Peale Nõukogude aja lõppu eluheidikute elupaigaks peetud Kopli liinide asukoht on looduslikult väga kaunis, laskudes astangutena otse mereni. Ent aastaid oli see üks ilusamaid randu Tallinnas liiga hirmutavaks paigaks, et sinna perega pühapäeva veetma minna.
Fund Ehitus asustas uue tervikliku elukeskkonna rajamisega 2018. aastal, praeguseks on valminud kümme erineva suuruse ja arhitektuuriga maja, rajatud uued sisehoovid, taastatud ajaloolised munakivisillutisega teed. Kõrvuti ühes ansamblis paiknevad nii ajaloolistelt taastatud vana kui ka tänapäevane uus arhitektuur. Hetkel silmaga nähtav valminud hoonestus ja kiiresti tallinlaste südamed võitnud uus ranna-ala on aga väike osa Kopli liinide põnevast tulevikust.
Kopli merele avanud rannapromenaadist saab ilmselt selle suve kõige populaarsem kohtumispaik kogu linnas. Kadestatakse muidugi neid, kelle kodu akna alt selline promenaad läbi kulgeb, ent trammi või jalgrattaga väljasõidu tegemine Koplisse on sama hea nagu mõnda kuulsasse põhjamaisesse kuurorti puhkama sõitmine.
Kopli uus rannaala on väga võluv, arvestab sealset looduslikku konteksti, mis on mõnusalt metsik — seal segunevad tühermaamaastik ja linnahaljastus, õitsvad õunapuud ja kivid meres. Sellest lähtudes on võimalikult palju olemasolevat esteetikat rõhutatud — olemasolevat haljastust on säilitatud võimalikult suures mahus, olemasolevaid niidualasid üritasime taastada ning lisanduvate niidukoosluste klumpidega rikastada. Lisanduv haljastus paraku veel sel hooajal suurt ei avaldu.
“Esimene peamine märksõna, millest Kopli rannaalaga töötades lähtusin, on kindlasti “mereni”. Nimelt oli mulle oluline, et paralleelselt merega liikumisele, mida tavaliselt promenaadid endast kujutavad, joonistuksid tugevalt välja ka sihid mereni. Ned telgesid mere suunas olen püüdnud lahenduses ka välja tuua — vaatekoridorid, kõnniteeühendused, sillutiskiviga promenaadi sisse lõikamine jms,” ütleb maastikuarhitekt ja urbanist Kaire Kuldkepp, kes Kopli uue ranna-ala autoriks on. ”Oluliseks märksõnaks ranna-ala luues oli mulle ka mitmekesisus. Kopli liinid on nii erilise ajalooga paik, et üldiselt juhindusin väga tagasihoidlikust sekkumisest. Samas linnaruum paratamatult muutub ning seega on ranna-ala lahenduses promenaadi külge pikitud erinevad tegevustaskud. Ma ei soovinud rannaalale kuhjata liiga palju erinevaid atraktsioone, vaid pigem jätta ruumi ka olemasoleva maastiku märkamiseks. Erinevate kasutajate tarbeks on siiski ranna-alale kavandatud rmitmekülgseid istumisalasid, mänguplatse, sportimisvõimalusi.”
Ehkki promenaad tõmbab juba praegu inimesi päikesloojanguid imetlema inimesi kogu linnast, on tegemist alles algusega — teises etapis lisandub Kopli ranna-alale erinevaid alasid ja vaateplatvorm ning kavas on laiendada ka liivariba, et tekiks supelrannaala.
Romantilised puitvillad pargi servas
Kunagine “rikaste” küla ehk Profesorite küla sealt mõnesaja meetri kaugusel on tänaseks kulunum, suurte puude vahele kasvanud — ent üks romantilisemaid paiku Tallinnas oma puidust villade ja salapäraste rohelusse uppuvate aedadega.
Nimi “Professorite Küla” pärineb ajast kui Vene Balti laevatehase administratiivhoonesse asus 1936. aastal Tallinna Tehnikaülikool, mille professorid ja teised õppejõud pandi elama algselt laevatehase tippametnikele mõeldud majadesse. Süsta ja Ketta tänava äärde jäävad kõrgemate meistrite, ametnike ja inseneride majad, algselt valdavalt suurte 4-6 toaliste korteritega.
Pargi taha, Kaluri tänava lõppu on paigutatud aga kõige suurejoonelisemad, tehase juhtkonnale mõeldud elamud. Professorite küla kahekorruselised elamud on praegu valdavalt muinsuskaitse alla ning sealsed eluruumid erakätes.
Kõige uhkem oli mõistagi Direktori maja aadressil Kaluri 15, sellel oli imekaunis interjöör, mida Open House’i tuuride ajal kahjuks imetleda ei saa, sest see hävines maja kümneks korteriks jaotamise käigus.
Algselt ehitati see uhke villa tehase direktorile ja peainsenerile Gavrilovile, kel avanes siit pargi servast väga hea ülevaade nii tehasele kui elurajoonile. Vaatamata sellele, et tehas asus jalutuskäigu kagusel, oli direktoril komme sõita sinna laevaga.
Ilmselt on ainult aja küsimus, kui tänaste Kopli asumite elanikud uuesti mere ääres elamise võlu avastavad ja autoga kontorisse mineku asemel hommikul kajakki hüppavad.
Open House Tallinn 2020 sündmustele saad pilgu heita siin.
