Vead, mis rikuvad su krohvitud majafassaadi

„On kaks tooni, mis majafassaadidel vastu ei pea: täiesti valge ja must. Kuigi arhitektid kujundavad just neis toonides maja välisilmet,” sõnas Weberi fassaaditoodete tootejuht Marti Dengo.

Eesti kliima on üks keerukamaid. Niisked ja jahedad ilmad on ideaalseks kasvukeskkonnaks eostele, mis kipuvad katma maja sokliääri. Rohekas kiht krohvipinnal on märk sellest, et kutsumata külalised elutsevad su fassaadil. Kui eirata selliseid märke, ei tasu loota, et krohvitud pinnad kaua vastu peavad.

Hästi hooldatud krohvitud fassaad peaks vastu pidama kuni 25 aastat. „Sageli arvavad inimesed, et välisfassaadid on hooldusvabad, aga nii see ei ole. Igal kevadel ja sügisel tuleks krohvipinnad üle vaadata, et ega ei ole mõraseid ja katkiseid kohti või määrdumist,” rääkis tootejuht. Ta julgustas inimesi majafassaadi määrdunud krohvipindasid pesema sooja vee, seebi ja pehme harjaga. „Survepesuriga pestes tuleb olla hästi ettevaatlik või anda töö hoopis spetsialistide hoolde. Olen näinud ka neid juhtumeid, kus survepesuga on krohvi auk lastud,” hoiatas Dengo.

Tema sõnul tuleb puhtaks pestud krohvikihile uuesti aluskrunt kanda. Selleks sobib hästi Weberi biotsiidikrunt, millele saab pärast kanda juba fassadirenoveerimise värvi, milleks on uuenduslik AquaBalance. Nii jääb biotsiidiga kiht renoveerimisvärvi alla ega kahjusta väliskeskkonda.

Krohvitud välisfassaadi juures on kõige olulisem, et kõik aluskihid oleks hästi ära kuivanud. Enim eksitakse just selle tingimuse vastu, kus armeerimissegu kiht, mis suvisel ajal vajaks kuivamiseks ainult ööpäeva ja sügis-talvisel ajal paari päeva, ei saa piisavalt kuivada. Kui sellisele niiskele pinnale kantakse viimistlev krohvisegu, ei ole imestada, et üsna pea hakkab välimine krohvikiht murenema.

Näpunäiteid hooldusest, värvipigmendi valikust ja parandustöödest jagab suurte kogemustega ekspert, kes on ka hinnatud lektor ja koolitaja. Jutuajamist Weberi fassaaditoodete tootejuhi Marti Dengoga saab kuulata Delfi Tasku podcast’ist „Ehitame maja”: