Levinud viis on panna terrassi äärele amplid rippuma — nii jagub õiteilu ka maapinnast kõrgemale. Rippuvatest suvelilledest tasuks esile tuua surfiiniaid, lobeeliaid, begooniaid, pelargoone, fuksiaid, kipslilli ja palju teisi. Püstisema kasvuga suvelilled on peiulilled, petuuniad, palsamiinid, begooniad ja tukalilled.


Suvist rohelust ja lopsakust saad terrassile tuua ka suurtesse pottidesse istutatud taimede näol. Nendega ei tasu mingil juhul kokku hoida — mida rohkem, seda uhkem!

Eriti olulised on potitaimed linnakeskkonnas ja rõdudel, kus ümbritsevat rohelust napib.

Lilli valides mõtle rikkalikule floorale ning sellele, et õitemerd jätkuks maikuust septembri lõpuni — kui ühed õitsejad lõpetavad, on tore juba järgmiste taimede õisi puhkemas näha. Kevadet võib tervitada nartsisside ja tulpidega, sügist näiteks krüsanteemide ja kuldvitsaga. Viimane õitseb lausa juulist septembrini.

Ja muidugi ära unusta õielisi lõhna järgi valida. Lavendlilõhnaline terrass võib olla vägagi lõõgastav ja meeliülendav paik, kus end argimuredest välja lülitada.

Lillede kõrval võid kasutada ka kõrrelisi, madala kasvuga leht- ja okaspuid, pukspuid või kaunite õitega põõsaid.

Terrassiümbruse muudavad peaaegu hooldusvabaks multšitud tsoonid, kuhu istutada okaspuid ja kõrrelisi.

Kena ja rohelise terrassi võib luua ka õievabalt. Riputa amplitesse näiteks sõnajalad.