Plastakna valik on iseenesest arusaadav, sest uus puitaken on odavamatest PVC-akendest 20–40% kallim. Lisaks on puitakende mainele halvasti mõjunud nõukogude periood, mil tarvitati sedavõrd halva kvaliteediga puitu, et juba 20 aasta möödudes võisid aknad kasutuskõlbmatuks muutuda. Samas on vana akna parandamine pea alati odavam kui selle asendamine PVC-aknaga, lisaks aitab puitaken säilitada puitmaja eripära ja iseloomu.

Tähtis roll on õigesti valitud puidul

Akende vastupidavus sõltub lisaks kasutatud materjalile ka valmistusviisist, hooldusest ja sellest, kuivõrd ilmastiku meelevallas need paiknevad. Meie kliimas peab puit taluma lund, jääd, vihma ja eredat kevadpäikest. Kõigest hoolimata võime veel tänapäevalgi leida aknaid, mille vanus küündib tänu omaaegsete meistrite oskustele üle saja aasta.

Saja aasta eest valmistasid aknaid õppinud meistrimehed, kes valisid erinevate aknaosade tarbeks ka ise sobiva puidu. Kasutati nii kuuske kui mändi, rohkem siiski viimast. Aknapuidult nõuti, et see oleks tihedate aastarõngastega, sirge ja oksavaba. Puidu ettevalmistamine algas juba metsas. Ajaloost on teateid kasvavate puude koorimise kohta maikuus, mille tulemusena küllastus tüvi vaiguga, muutudes nii mitmeid kordi vastupidavamaks. Puude langetamine toimus südatalvel ning kindlate reeglite järgi, muu hulgas peeti tähtsaks ka kuufaasi ning tuule ja puu langetamise suunda.

Tõendatud soojapidavus ja keskkonnasõbralikkus

Kõige vanemad aknad olid ühekordsed, mistõttu oli ka nende tuule- ja soojapidavus halvem. Umbes 17. sajandil hakati akendele talveks sissepoole lisaraame paigaldama, mis kuni 20. sajandi alguseni olid ilma hingedeta ning soojemaks aastaajaks tõsteti need lihtsalt eest ära.

Norras 1996. aastal tehtud puitakende soojapidavuse uuringus uuriti eri tüüpi konstruktsiooniga puitakende soojapidavust. Testis osalesid üks ühekordse klaasiga raam, sisemine ja välimine ühekordse klaasiga raam, topeltraam kahe klaasiga ning välimine ühekordse ja sisemine topeltklaasiga raam. Uuringust selgus, et parimad näitajad on aknal, mille sisemisele raamile on paigaldatud lisaklaas. Sama uuringuga hinnati ka erinevate aknatüüpide keskkonnamõjusid 90-aastasel ajaskaalal, millest ilmnes, et kõige keskkonnasõbralikumad on puidust ühekordse klaasiga topeltaknad. Järgnesid aknad, kus sisemisel raamil on topeltklaas.

Kuidas saada vana aken soojapidavaks?

Tubade kiires jahtumises ära süüdista vanu aknaid. Akendega seotud soojakadu on vaid u 20%, ülejäänud 80% toasoojast kaob enamasti läbi ebapiisavalt tihendatud lagede, põrandate, seinte ja uste.

Kui tahad vanu puitaknaid sooja- ja mürapidavamaks muuta, siis höövelda deformeerunud raamid parajaks, reguleeri ära vajunud hinged ja sulused, asenda klaasiliistud kitiga, mis muu hulgas tagab ka parema tuulepidavuse, paigalda sisemisele raamile tuuletõkketihendid ja sisemisele raamile topeltklaas.

Puitakna head omadused kaaluvad üles plastakna mugavused

Puit on taastuv tooraine ja sel on loomuomane tugevus, mida plastil ei ole. Lisaks sellele on puitaken kergem, vananeb kaunilt ja tema värvikahjustusi on kergem parandada, sama on raamikahjustustega, neid saab hõlpsasti asendada sama tüüpi puiduga.

Õige konstruktsiooniga puitaken hoiab sooja, tagades seejuures hea ventilatsiooni ja vajab hooldust maksimaalselt iga 2 aasta tagant. Hooldama aga puitakent peab, eelistades seejuures traditsioonilis vahendeid. Nii väldid sellise olukorra saabumist, kus aken tuleb täielikult välja vahetada.

Ära viska vana akent ära

Olemasolevat vana akent tasub ja tuleb hoida. Harva on see nii lagunenud, et vajab täielikku väljavahetamist. Kogenud meister võib vana aknaga imet teha ja lihtsamate parandus- ja hooldustöödega peaks aga igaüks ise hakkama saama.

Kui originaalaken on aga sedavõrd lagunenud, et parandamine osutub tõepoolest võimatuks, on kõige õigem tellida vana eeskujul uus kvaliteetsest puidust aken. Täpse koopia (profiilid, ühendused, ruudujaotus) saamiseks tuleks originaal meistrile töökotta kaasa anda.

Siit leiad võrdlustabeli puit- ja plastikakende omaduste kohta:

Allikas: muinsuskaitseamet

LOE LISAKS: