Miks tasuks eelistada puitmaja?
Kui aastatel 1921–1930 olid Eestisse ehitatud majadest umbes 90% puitmajad, siis nõukogude ajal langes nende osakaal ehitatud hoonete seas märgatavalt alla 50. Viimaste aastate jooksul on puitmajade ostjaid aina enam ning 1990ndate karbiküladest külge jäänud odava puitmaja kehv maine on murdunud.
Puitmajade ehitus on Eestile iseloomulik olnud juba pikka aega. Eeskätt on Eesti puitmaju eksporditud Skandinaavia maadesse, seal on need väga populaarsed. Viimase kümnendi jooksul on puitmajade tootmine Eestis hoogustunud ja lõpuks on ka meie enda turg hakanud neid üha paremini vastu võtma.
Puitmajadel on mitmeid eeliseid. Esiteks on puit ehitusmaterjalina painduv ning loob piiramatud võimalused rajada hooneid nii linna- kui ka looduskeskkonda. Puitmaja eeliseks on ka lühike ehitusaeg, mis omakorda vähendab ehituse maksumust. Kui plokkidest laotud maja ehitusajaks peab arvestama kuid, siis puitmaja juures saame rääkida nädalatest, elementmaja saab ilmastikukindlaks juba paari päeva kuni nädalaga. Puitmaja kasuks räägib ka selle kerge kaal, mistõttu saab teha maja vundamendi odavamalt.
Foto: Unsplash
Puidust maju on viimasel ajal eeskätt linnakeskkonda rohkesti juurde tekkinud. Selline elamu sobib eriti keskkonnateadlikule inimesele, kes hindab soojust ja elukeskkonna tervislikkust. Puit on taastuv loodusvara ja taaskasutatav materjal. Puitmaterjali tootmisel on väike süsiniku jalajälg, puidust ehitusmaterjalide valmistamisel paiskub õhku vähem süsinikku ning energiat kulutatakse vaid 175 kWh/m3. Võrdluseks: tellise tootmisel kulub ühe m3 kohta 877 kWh energiat.
Üks olulisemaid piutmaja eeliseid on kindlasti tervislik elukeskkond. Allergiad ja muud tervisevaevused on tänapäeval järjest suurenev probleem, mistõttu eluruumide tervislik sisekliima on üha olulisem.
Puitmaja soetades muretsetakse vahel ka maja püsivuse pärast. Tõestuseks selle kohta, et puitmaja võib püsida kas või sajandeid, on Eesti väikelinnade puitelamud, mis on ilma erilise hoolduseta truult tänaseni püsti püsinud.
