Jõulutähe päevaga, mida tähistatakse 12. detsembril, hoitakse au sees populaarset punast taime, mida jõulude ajal tihti näha saab. Kust jõulutäht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima) pärineb ja miks teda jõulude ajal nii palju kasutatakse?
Jõulutähe päeva ajalugu
1480. aastal ehiti asteekide kuninga Montezuma mälestuseks tema palee jõulutähtedega. Sealsed inimesed kasvatasid taime teadmisega, et see on jumala kingitus neile. Lisaks tuletas neile jõulutäht meelde, mis ohverdusi pidid asteekide jumalad universumi loomiseks tegema.
Asteegid kasutasid jõulutähe mahla palavikualandajana ja taime lehti värvi valmistamiseks.
17. sajandil, kui konkistadoorid Mehhiko vallutasid, sai jõulutäht osaks kristlikust tseremooniast. Seda kasutati Kristuse sünniloo juures. Ühtlasi oli see ka aeg, mil paljud legendid taime nime kohta alguse said.
Peale seda, kui Joel Roberts Poinsett taime 1828. aastal taasavastas, muutus see botaanikute seas väga populaarseks. Botaanik Wilenow andis aastal 1833 taimele nime euporbia pulcherrima. Juba mõned aastad hiljem nimetas William Hickling Prescott taime ümber poinsettia pulcherrimaks. Seda tegi ta Joel Roberts Poinsetti mälestuseks.
Kuidas jõulutähe päeva tähistatakse?
Jõulutähe päeva tähistatakse Mehhikos taime esitlemisega 12. detsembril Dia de le Virgenis. Ameerika Ühendriikides toimuvad mitmed paraadid, kus jõulutähte Joel Roberts Poinsetti mälestuseks esitletakse.
Meil aga on ta klassikaline armastatud jõulutaim, mis sobib igasse koju. Punase kõrvale on tänaseks aretatud mitmeid värvitoone.
