SPETSIALISTI NÕU | Millest oleneb üürikorteri hind?

Üüripinda tuleb korteriturule juurde nagu elamispinda üldse ja kuigi ka uusarendustes antakse kortereid üürile, asub enamik üürikorteritest endiselt nõukogude ajal ehitatud paneelmajades. Üürimise ja seetõttu ka hindade kõrgaeg on august, kui õpilased, üliõpilased ja töötavad inimesed hakkavad oma linnas elamist planeerima. Kõige loiumad kuud on jaanuar ja veebruar.

Arco Vara maakler Maiken Tiirmaa selgitab, et väide kõrgaja kohta kehtib peamiselt Tallinna, Tartu ja pealinna mõju tõttu Harjumaa kohta, kuhu üürivad kortereid suurtesse koolidesse tulnud noored üle Eesti.

Üürniku jaoks on esimene kriteerium hind. Üüritava pinna hind oleneb aga eelkõige korteri asukohast ja korrasolekust ning ehitusaastast. Üürihinnad kasvavad sama sammuga nagu korterite müügihinnad. Väiksemad tegurid üürihinna kujunemisel on sisustus ja ühistranspordi lähedus. Lastega peredele on tähtsad lasteaed ja kool. Aknast avanevast vaatest üüripindadega kauplemisel ei räägita. Tallinna kesklinnas algavad korteriüürid 700 eurost kuus, teistes suuremates elurajoonides jäävad hinnad 400 ja 500 kanti. Aga reeglitel on alati ka erandeid, niisiis on ette tulnud ka seda, et Tallinnas Tartu maanteel on üüritud korralik korter 350 euroga ja Lasnamäel peaaegu elamiskõlbmatu korter 300 euroga. Üks Tallinnas Gonisori tänaval asuv väga heas seisus korter läks kohe 1100 euroga üürile.

Maikeni tähelepaneku järgi lisandub igal aastal üürijate hulka aina rohkem välismaalasi, mis kasvatab nõudlust. Samas on välismaalased toonud ka uusi probleeme omanike ja üürnike suhetesse. Kuigi välismaalane võib olla korralik ja puhta taustaga inimene, ei taheta talle tekkiva keelebarjääri tõttu korterit üürida. Tallinna peamine üüriturg toimub Lasnamäel, kus enamik korteriomanikke ei oska peaaegu üldse eesti keelt, inglise keelest rääkimata.

Maiken on sattunud ka üürikorterite omanike ja üürnike vahelise tõlgi rolli. Omanik selgitas kõigepealt temale, mida ta oma eestlasest üürnikule öelda tahab, ning tema omakorda edastas info üürnikule. Maikeni teele on sattunud ka seltskond välismaalasi, keda tööandja nimetas usaldusväärseteks inimesteks, aga kes üldse üüri ei maksnud ja väitsid, et nad ei teadnud, et nemad peavad maksma. Sageli mustavad üürnikud korteri nii ära, et omanik peab remonti alustama. Nende seikadega seoses tunnistab Maiken, et maaklerid ei tegele üüripindadega just suure õhinaga, sest hilisemas omaniku ja üürniku tülis võib maakler sattuda kahe tule vahele.

Maiken lisab, et investorid, kes ostavad kortereid väljaüürimiseks, ei osta tavaliselt uusi ja kalleid, vaid pigem vanades magalarajoonides asuvaid elamispindu. Teevad seal hädavajaliku remondi ning panevad pinna teenima. Tõsi, uues majas saab kallima üürihinna tõttu loota n-ö kvaliteetsema üürniku peale.

Maikeni vahendatud üüritehingute sõlmimisel ei ole lapsed takistuseks olnud, küll aga lemmikloomad. „Kui inimene tahab korterit üürida, siis ma küsin, kas lemmikloomi on ja kas lapsi on. Seejärel panen isikuandmed maksehäireregistrisse ja kui on olnud häireid, siis jääb minul tehing pooleli.”