Korterite kiire hinnatõus on müüt
„Statistika kohaselt maksab keskmine korter Tallinnas hetkel 2000 eurot ruutmeeter. Ilmselgelt on see täielik jama. Oktoobrikuus ostetud korterite ruutmeetri hind oli 2000 eurot, sest umbes kolmandik tehingutest olid oluliselt kallimates uusarendustes. Tegelik korterite hinnatõus on mõni protsent aastas,“ kinnitas Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
Tema sõnul on statistikal suur jõud, kuna tegelikult nn keskmise vara omanik riputab kohe enda korterile ka kahetuhande eurose hinnasildi külge. „Kahju on inimestest, kes on oma nõukaaegse paneelmaja korteri eest saadavat tulu valesti arvestanud ning oma lastele maad ja ilmad kokku lubanud,“ lisas ta.
Sooman soovitas oma korteri müügihinna arvutamisel lähtuda ikkagi reaalsetest võrreldavatest tehinguhindadest, mitte naabermaja müügipakkumistest või üldisest keskmisest, mis sõltuvalt majandustsüklile järsult alla- või ülespoole võib moonduda. „Masu ajal ei maksnud ka tegelikult keskmise Tallinna korteri ruutmeeter 700 eurot, rohkem tehinguid tehti lihtsalt odavamate ja kehvemas seisukorras varadega, mis vedasid keskmise hinna alla,“ lisas ta.
Ühistute mured: kuhjuvad võlad ja kontrollimata majad
Paljude korteriühistute igapäevane majandamine on räbalalt korraldatud, mistõttu otsitakse endale vastu talve kiirkorras uut haldusfirmat.
Pindi Kinnisvarahalduse haldusteenuse juht Reimo Roze ütles, et päringute arv korrashoiuteenuse osutaja vahetamiseks on hüppeliselt kasvanud. „Pole päeva, kui meile tellimust ei esitata ning põhjused on enamasti väga sarnased – suurimaks probleemiks on nõrk võlamenetlus, mis on lubanud lohakamatel elanikel ühistule suuri summasid võlgu jääda. Kuna talv koos suuremate küttekuludega on ukse ees, soovitakse võlad ja sogaseks aetud raamatupidamine kiirelt kontrolli alla saada,“ selgitas Roze.
„Harvad pole ka juhtumid, kus ühistud on aastaid haldusfirmale osade teenuste eest lihtsalt tühja maksnud – lepingu järgi peaks teenus sisaldama tehnosüsteemide ja hoone üldist seisukorra kontrolli, aga kui ühistu esimees elanike kaebuste tõttu lõpuks ise katusele ronib, on selgunud, et ükski spetsialist pole narmendavat katust aastaid inspekteerimas käinud,“ rääkis Roze.
Kinnisvaraturu tervise määrab tehingute arv
Oktoobris tehti Eesti suuremates linnades 1446 korteriomanditehingut, viimati ületati seda taset aasta tagasi.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et kinnisvaraturul on hinnatasemest märksa olulisem indikaator hoopis tehingute arv. „Liiga intensiivne või vastupidi, liiga passiivne turg on viide suurematele probleemidele. Viimastel aastatel on Eesti suuremate linnade tehingute arvud olnud stabiilsed ja see on märk sellest, et turg areneb rahulikult vastavalt nõudluse ja pakkumise vahekorrale. Mingeid suuri muutusi pole majanduskeskkonnas toimunud – see on ainult positiivne,“ selgitas ta.
17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind tõusis oktoobris 7% ja püsib rekordilähedasel tasemel 1545 €/m².
Septembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 1445 €/m². Kui septembris tehti indeksilinnades 1408 korteriomandi tehingut, siis oktoobris oli tehingute arv 1446.
Võrdluseks – 2018. aasta oktoobris tehti indeksilinnades 1546 korteriomandi tehingut.
Võrreldes varasema hinnatipuga juunis 2019 on indeks 0,1% protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 148 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara poolt koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui viieteistkümne aastase ajaloo.
