Milline söögilaud valida: materjal, kuju, suurus
Laua saab muidugi teha ka betoonist, kivist jne. Levinumad on siiski puidust söögilauad.
Täispuidust söögilauad võib liigitata veel eraldi kolmeks. Laiadest plankudest, pika lamelliga liimpuidust, sõrmjätkatud liimpuidust.
Laiadest plankudest söögilaud on vaieldamatult üks paremaid valikuid. Välimus on tõeliselt eksklusiivne, laua pinnalt on näha väga unikaalseid mustreid, esinevad praod, oksakohad, värvi muutused, mustri keerud jne. Laiast plangust söögilaudu on võimalik valida nii servatud servadega kui ka loodusliku servaga. Kõik defektid, oksakohad, praod täidetakse tugeva epoksiidvaiguga, viimistletakse perfektseks ja tulemus on lihtsalt nauditav. Laiast plangust söögilaua hind on täispuidust laudade puhul kõrgeim.
Pika lamelliga söögilaud on tehtud liimpuitkilbist, mille lamelli laius jääb tavaliselt 40-50 mm vahele. Pikk lamell tähendab, et lauapind koosneb täispikkadest kõrvuti omavahel kokku liimitud lamellidest. Alternatiiv laiast plangust söögilauale ja sobib väga hästi kasutamiseks köögi töötasapinnana.
Sõrmjätkatud materjalist söögilaud on neist kõige kirjum ja materjali poolest kõige soodsam. Sõrmjätkatud materjal tähendab, et lamelli on ka pikkuses jätkatud, näiteks 3 m peale ei ole otsast lõpuni sama lamell, nagu seda on pika lamelli ja laia plangu puhul. Sellist liimkilpi tehakse jääkidest, millest pika lamelliga liimpuitu teha ei saa. Mida rohkem kordi on puitu liimitud, seda tugevam ta on. Kui laia plangu puhul kasutatakse spetsiaalseid töövõtteid, et laua pinnad säiliks sirgete ja tugevatena, siis siinkohal on ta tänu rohkele liimimisele tugev ning stabiilsem.
Milline materjal?
Täispuitu on võimalik edukalt parandada ja taastada, kui peaks selleks tekkima vajadus. Täispuidust pindasid tuleb aeg-ajalt hooldada. Kui õli-vahatatud pinda tuleks hooldusõlitada 1-2 korda aastas, siis lakitud pinda ilma mõjuva põhjuseta hooldama ei pea. Kui mingil põhjusel tekivad kahjustused, tuleks kogu pind uuesti lakkida.
Vineerist söögilauad on huvitav alternatiiv täispuidule. Vineeri serv on väga iseloomuliku triibulise mustriga. Vineer saadakse õhukeste puidu spoonide kokku liimimisel, mis teeb temast võrdlemisi stabiilse ja tugeva materjali. Olenevalt vineerist kannatavad nad ka niiskust. Vineeri on võimalik valida erinevatest puitudest (enamasti kasevineer) ja vastavalt kvaliteedile ka erinevate mustritega. Muster sõltub sellest, kuidas on palgist spooni lõigatud ja kuidas on spoonid vineeriks liimitud. Vineerist söögilaua parandamine on üpriski vaevarikas ega pruugi saada soovitud tulemust. Hinnalt soodne, välimuselt stiilne, kuid kahjustuse korral raske parandada.
MDF-materjalist söögilaud koosneb kokkupressitud puidutolmust. See on soodne, kuid vastupidavus jätab soovida. Kriimustuste korral on vaja täielikult üle värvida, mis on võrreldes toote hinnaga kulukas. MDF materjali saab ka spoonituna, kuid ka siinkohal on spooni kiht õhuke ning kahjustuse korral on parandamine keeruline või ei ole võimalik teostada. Plussina võibki välja tuua, et MDF materjalist lauad on võimalik värvida igas toonis ning ka spoonide valik on lai.
Puitlaastplaadist söögilaud on üks soodsamaid variante. Vastupidavuselt üpriski nõrk ja kahjustusi ei paranda.
Kui suur ja millise kujuga võiks olla söögilaud?
Söögilaud võib olla ristküliku, ruudu, ümmarguse, ovaalse ja muidugi ka eri kujuga. Igal laua kujul on omad plussid ja miinused.
Ristküliku kujuga söögilauda võib nimetada traditsiooniliseks kujuks ja see sobib kõige paremini ruumi, mis on piklik.
Ruudukujuline laud sobib ruumi, mis on võrdlemisi suur. Üsna harva levinud kuju ja mõjub luksuslikult. Toidu ulatamine üle laua on pisut keeruline ja ebamugav.
Ümmargune või ovaalne laud on sobilik kuju, kui on vaja säästa ruumi. Tänu teravate nurkade puudumisele on ümber laua liikumine mugavam.
Lisaks üldisele kujule on võimalik lauale anda iseloomu elava puidu servaga. Paljude arvates liiga rustikaalne, kuid reaalsuses sobib ka kõige modernsemasse interjööri ideaalselt.
Allikas: AFURN
