Enne talve korstnad korda — kui tihti peab seaduse järgi korstent puhastama?
Ja mis kõige olulisem — seaduse järgi peab kord viie aasta jooksul puhastama küttekolded kutsetunnistusega korstnapühkija. See tähendab, et igal eramu omanikul tuleb ette näidata kutselise korstnapühkija väljastatud kütteseadme puhastamise akt. Dokumendile peab olema kantud tööde tellija nimi ja aadress, korstnapühkija nimi ja kutsetunnistuse number, tehtud tööde nimekiri ning hinnang küttesüsteemi korrasolekule. Selline akt võimaldab hiljem tõendada, et küttekoldeid on hooldatud. Seega, veendu enne puhastamise teenust tellides, et korstnapühkijal on kutsetunnistus.
Korstnapühkija akt on tähtis ohutuse seisukohast, kuid annab majaomanikule lisaks ka spetsialisti arvamuse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta ja õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Seepärast tuleb akt kindlasti säilitada. Kui küttesüsteem on ohtlik ja seda kasutada ei tohiks, annab korstnapühkija sellest teada omanikule ja ka päästeasutusele.
Küttekolded tuleb korda teha ja puhtaks pühkida enne, kui väga külmaks läheb. Mõistlik on korstnapühkija tellimisele hakata mõtlema juba kevadel pärast kütteperioodi lõppu — sügisest võid kutsetunnistusega korstnapühkija teenust tellides sattuda paarukuulise järjekorra ots. Kui korstnal peaks olema aga mingi mõra vms, siis kevadel avastatud vea jõuab sügiseks kenasti korda teha.
- Väljavõte tuleohutuse seadusest
§ 11 Ahju, kamina ja pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamine.
(1) Kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.
(2) Ehitise valdaja peab võimaldama korstnapühkija juurdepääsu ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamiseks vajalikesse ruumidesse või ehitise osale ning tagama nendele juurdepääsuks vajalikud vahendid.
(3) Ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib majandustegevusena osutada korstnapühkija, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus.
(4) Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud tahma põletada suitsulõõrides, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti.
(6) Ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri võib ohutusnõudeid järgides puhastada ka mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis korstnapühkija kvalifikatsiooni saanud isik, kes peab oma majandustegevuse alustamisest Eestis teavitama Päästeametit.
(7) Ehitise valdaja peab ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta pidama arvestust ja säilitama korstnapühkija akti korstnapühkimise kohta järgmise korstnapühkimise akti saamiseni.
(8) Ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumisest ja tuleohust peab korstnapühkija kirjalikult teavitama valdajat ja asukohajärgset päästekeskust kümne päeva jooksul alates puhastamise päevast.
(9) Ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise nõuded kehtestab siseminister määrusega.
