Kivivill või klaasvill — mida peaks teadma neist soojustusmaterjalidest?

Maja või hoonet soojustama hakates kerkib päevakorda küsimus, millist soojustusmaterjali kasutada. Kas kivivill või klaasvill? Või hoopis midagi muud? Järgnevalt mõned olulised aspektid soojustusmaterjali valikul.

Eesti ehituspraktikas rikub sobimatute soojustustoodete asjatundmatu paigaldamine sageli eluruumide sisekliima ning põhjustab hoone konstruktsioonidele niiskuskahjustusi. Hoonete hilisema ekspluatatsiooni käigus ilmnevate probleemide põhjus on suures osas üks — soojustusmaterjale valides on langetatud ostuotsus mingi toote kasuks hinna järgi.

Mineraalvillad on head soojustusmaterjalid, kuid on väga tähtis osata nende hulgast leida konkreetsesse ehituskonstruktsiooni sobiv toode. Näiteks pööningulagedele sobivad väga väikese mahumassiga mineraalvillad, siis välisseinte soojustamiseks kerget villa soovitada ei saa.

Seinade soojustamiseks tuleb eelistada villatooteid mahumassiga üle 19 kg/m³. Kergema mineraalvilla probleem on selles, et teatud mahumassist allpool hakkab infrapunane kiirgus, millel on suur osatähtsus soojaülekandes, hõredast materjalist n-ö läbi paistma

Teine negatiivne efekt kergvillade seintes kasutamise puhul on see, et villa sees hakkab õhk soojemal poolel tõusma ja külmemal langema, hoone sisepinda tugevasti jahutades. Kolmanda ebasoovitava mõjuna kipub seina paigutatud kergvill aja möödudes raskusjõu mõjul vajuma, tekitades seina ülaossa külmasillad.

Kivimaja seestpoolt soojustamine on kõrge riskiastmega. Tõenäosus, et talvel tekib seestpoolt soojustatud hoone seina külma sisepinna ja soojustuse vahele veeauru kondensaat, on suur. Märgudes kaotab soojustusmaterjal soojapidavad omadused ning ruumis hakkavad vohama mikroobid ja bakterid.

Pakendi suurused ja mahud on erinevad

Tea, et erinevatel tootjatel on erinev tootmis- ja pakendamistehnoloogia. Kergvillade puhul võib sarnase pakendi maht erineda tootjatel mitu korda. Teisisõnu kui ühel tootjal on pakis 20 m², siis teisel tootjal võib olla sarnases pakendis 30 m².
Toodete pakihind on petlik ja eksitav, seega tuleks ostmisel järgida, kui palju toodet on ühes pakis. Eesti turul on kergvilladest parima soojapidavusega kivivill ja klaasvill (0,034 W/mK, 032 W/mK).

Puistevilla soojapidavus on väiksem

Puistevilla paigaldatakse spetsiaalse masina abil, mis puhub kottidesse pressitud villatootmise jäägid kohevaks puisteks puistatavale pinnale. Materjalil on kindlasti oma koht ehitises.Puistevilla paigaldus on edukalt teostatav ruumides, kus teistsuguste paigaldusmeetodite jaoks ruum puudub. Puistevill ei nõua igasse kitsasse ruumi osasse lähedale ronimist ja võimaldab soojustamist distantsilt.

Puistevilla soojapidavus on muidugi kehvem kui tavalistel soojustusmaterjalidel. Puistevill on tootmisjääk, mille kiud on korduvtöötlusega kahjustatud.

Puistevilla puhul mängib rolli paigaldus: kui soov on kokku hoida villa kogustega, võib tulemuseks olla veelgi kehvem soojapidavus. Puistevill on kergemini lendlev võrreldes teiste soojustusmaterjalidega.

Kivivill või klaasvill?

Sõltuvalt soojustusmaterjalile esitatavatest nõuetest (soojajuhtivus, helipidavus, survetugevus, tulekindlus) tuleb valida sobivaimate parameetritega soojustusmaterjal. Üldjuhul on tihedad soojustusmaterjalid soodsamad toota kivivillast ja klaasvilla kasutada väiksema tihedusega soojustusmaterjalidena. Kuid see ei tähenda, et väiksema tihedusega soojustusmaterjalid oleksid kehvema soojapidavusega. Sõltuvalt materjalide eripäradest ja tootmiskuludest on professionaalsed tulekaitse villad üldjuhul kivivillast, kuid ventilatsiooni isolatsioonis esineb ka tulekindlamaid klaasvillasid.

Katusel ja põrandal, kus on oluline materjali survetugevus on enamlevinud kivivill, Eestis kasutatakse palju klaasvilla nii valupõrandatel kui ka katustel. Eestis on laialt levinud EPS-i kasutamine nii katustel kui ka põrandatel. Katustel tehakse nö võileiva konstruktsioon, et alus ja pealiskiht on klaasvill või kivivill ning keskel on EPS. Kergvillade puhul, mis on enam levinud tavatarbijate seas, on määravaim soojajuhtivustegur (lambda) ehk kui hästi peab antud materjal sooja. Soojapidavuselt on tooted võrdväärsed, viimasel ajal on klaasvilladel laiem sortiment.

Kivivillade laialtlevinud soojajuhtivus on 0,035-0,039 W/mK. Mida väiksem number, seda soojapidavam on soojustusmaterjal. Klaasvillade puhul on laialtlevinud soojajuhtivus 0,032-0,044 W/mK. Kui tihedate toodete puhul on klaasvill ja kivivill samast hinnaklassist, siis kergvillade puhul on klaasvilla hinnatase tunduvalt soodsam. Soojapidavust näitab soojajuhtivustegur, mitte tootja nimi, toote nimi või midagi muud.

Tulekindlus

Tulepüsivad mineraalvillad on spetsiaaltooted ning tulekindlateks saab kutsuda ainult väga spetsiifilisi tootjapoolt selleks ettenähtud tooteid, millel on vastavad tulepüsivusnäitajad mõõdetud ja sertifitseeritud.
Kivivillad on A1 klassi kuuluvad mineraalvillad nagu ka klaasvillad. Tulekindlus näitab, kuidas toode käitub tulekahju korral, kui tulekahju on jõudnud põlemisfaasi ja seda iseloomustab tulepüsivus. Tulepüsivus on aeg minutites, mille jooksul tarind peab täitma oma ülesande: säilitama kandevõime (R), tiheduse ja terviklikkuse (E), või isolatsioonivõime (I).
Näiteks tähis REI 60 tähendab, et nimetatud tingimused peavad olema täidetud 60 minuti jooksul. Tihti peale kasutatakse ka ainult ühte või kahte antud täistest E30 või I60 vms.

Allikas: Ehituspood.eu