Seitse vähenõudlikku toataime, mis sobivad igasse kodusse
Nagu kõik teisedki elusolendid, vajavad ka taimed eluspüsimiseks vett ja toitaineid. On aga terve rida taimi, mis on kastmise, väetamise, mulla vahetuse, õige temperatuuri ja valguse suhtes vähenõudlikumad. Vaata järgi, milliste taimedega on kodus vähem hoolt ja vaeva!
Sulgvõhk
Sulgvõhk on eriliselt visa ja vastupidav taim, mis kasvab aeglaselt ja lepib igasuguste tingimustega. Kasvukohaks sobib talle nii valgusküllane aknalaud kui ka pimedam varjulisem koht eemal otsesest täispäikesest. Talub võrdselt nii sooja kui jahedat temperatuuri. Taim talub ka juhuslikku kuivust.
Hooldamine: väldi ülekastmist ja väeta suvekuudel üks kord kuus lahjema vedelväetisega.
Foto: Jukka Heinonen / Flickr.com
Portulak-turdleht ehk ahvileivapuu
Paksuleheliste sugukonda kuuluv taime erinevaid liike on 300 ringis ning välimus on liigiti väga einev. Portulak-turdlehe lehed on 3-4 cm läbimõõduga, läikivad, lihakad ja punaste äärtega. Looduses võib taim kasvada isegi 3-4 m. kõrguseks. Temperatuur peaks olema soe (18-24 kraadi), kuid talvel talub taim isegi püsivalt jahedamat temperatuuri (5-10 kraadi). Liiga soojas ruumis venib taim välja ja võib hakata lehti langetama. Lühiajaliselt talub kuni 0 kraadi. Valguse suhtes on turdleht pisut nõudlikum — kasvukohaks sobib talle paremini valge lõuna-, ida- või läänesuunda avanev aknalaud või selle lähiümbrus. Hästi ei sobi hämar kasvukoht, kus taim muutub nõrgaks ja nigelaks.
Hooldamine: tuleb olla ettevaatlik liigkastmise osas, kuna taim võib hakata mädanema. Mullapallil tuleks lasta enne järgmist kastmist läbi kuivada. Talvel peaks kastmist oluliselt vähendama jälgides, et lehed krimpsu ei läheks. Väetamist vajab taim minimaalselt ning talvel pigem üldse mitte. Kasutada võib kaktustele ja sukulentsetele taimedele mõeldud väetist.
Foto: pixabay.com
Havisaba
Havisaba pärineb Lääne-Aafrika savannidest ning seetõttu ei vaja ta kasvamiseks kuigi palju niiskust. Ka liigiti on havisabaliste kasvu- ja hooldamistingimused sarnased. Temperatuur tuleks hoida pigem jahe (mitte alla 15 kraadi) kui väga soe. Kasvatada tuleks taime valges või poolvarjulises kohas. Vähese valguse korral muutuvad lehed kollakaks, kuigi ta on üsnagi leplik kehvade valgustingimuste osas.
Hooldamine: talvel tuleb vähe kasta, nt kord kuus ning aeg-ajalt soovitatakse lasta mullapallil täiesti läbi kuivada. Vältida ülekastmist. Suvel võib kasta kord nädalas. Jälgida, et potialusele ei jää vett seisma. Kastmiste vahepeal võib piserdada. Kasvuperioodil väetada kord kuus, muul ajal üle nädala.
Aglaoneema
Hiinast pärit igihaljastel aglaoneemadel on laiad rohelised lehed, mida ehib kas hõbedane, valge või kollakas muster. Aglaoneemad on äärmiselt haiguskindlad ja valguse suhtes vähenõudlikud. Tumeroheliste lehtedega sordid võivad kasvada varjus, samas kui kirjud aglaoneemad tahavad pisut rohkem valgust saada. Otsese päikesevalguse kätte ei tohi neid aga panna. Kui soovid taime vannituppa, või pimedamasse ruumi, siis aglaoneema on selleks igati sobiv. Taim suudav kasvada ka ilma loomuliku valguseta, kui neile lubada 6-8 tundi lambivalgust päevas.
Hooldamine: niiskustaseme hoidmiseks võiks aglaoneemasid aeg-ajalt veega piserdada. Kuigi taime tuleks kasta kord kolme päeva jooksul ja agloneema tunneb end paremini soojas, kõrge õhuniiskusega ruumis, taluvad nad hästi ka ajutist kuivust. Tundlikud on nad aga tuuletõmbusele.
Foto: Marissa Anderson / flickr.com
Aaloe
Aaloe on pärit Aafrika troopiliste ja sukulentsete puude ja põõsaste ja puhmaste perekonnast aaloeliste sugukonnast. Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, kuna nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid kasvavad ka mägedes. Vöötaaloe on teistest liikidest sitkem, samas on puisaaloe levinum just toataimena. Lisaks sellele, et aaloe pakub elamises ilu ja rohelust, on ta ka tuntud ravimtaim, mis pakub leevendust põletikele, külmetusele või putukahammustustele. Aaloe suudab võidelda nii mikroobide kui seentega, mistõttu on ta visa vastu võtma erinevaid taimehaiguseid. Aaloe armastab kasvada valges kohas, kuid mitte otsese päikesevalguse käes. Liigse päikesevalguse käes tõmbuvad lehed punaseks. Vähese valguse tõttu võivad lehed jällegi kollakaks muutuda.
Hooldamine: Suvel hoida muld niiske, talvel pigem kuivana (kasta kord või paar kuus), sest taim kipub mädanema minema. Mädanema läinud taimelt võib ära võtta tütartaimed ja tipmised osad, et need päästa. Mitte jätta vett taime lehtede süvikutesse. Talvel võib kasutada lume sulamisvett ja suvel vihmavett. Lehtede õhenemine on märk kuivusest. Väetada lahjendatud ja tasakaalustatud väetiselahusega kahe nädala tagant, talvel pigem mitte väetada.
Foto: Jon Grogan / unsplash.com
Kummi-viigipuu ehk kummipuu
Viigipuud on igihaljad peenikeste longus lehtedega puud, mille lehed on sõltuvalt liigist läikivad, ovaalsed ja nahkjad, rohelised või mustrilised. Viigipuud võib kasvatada tavalise puuna kui ka kujundada vastavalt soovitud kujule. Viigipuude liike on 750 ning nende välimus erineb liigiti palju: on hiigelpuid, põõsaid, liaane kui ka sukulente, kägipuid ning harunematu, ühe tüvega turdpuid. Temperatuur peaks olema pigem soe, 18-24 kraadi, soovitavalt mitte alla 16 kraadi. Samas ei armasta viigipuu küttekehade lähedust, mistõttu tasuks hoida taim radiaatoritest eemal. Viigipuule on sobiv poolvarjuline keskkond. Kui taim on akna vahetus läheduses, ei ole talvisel pimedal ajal vajalik taimele lisavalgust anda.
Hooldamine: kasvuperioodil vajab mõõdukat kastmist, talvel vähem. Viigipuu ei talu liigniiskust. Kui õhk on kuiv ja palav, tuleb taime kasta tihedamini.
Tups-rohtliilia ehk pruudislepp
Tups-rohtliilia ehk klorofüütum on pärit Lõuna-Aafrikast ning kuulub orasliilialiste sugukonda. Kodudes on ta väga levinud taim tänu oma vähenõudlikule loomusele. Talle sobib nii soojem kui ka jahedam keskkond (talvel 16 kraadi ringis, kuid mitte alla 7 kraadi)ja mõõdukalt õhuniiske koht. Kui lehetipud kuivavad, on soovitav õhuniiskust tõsta näiteks piserdamisega.
Hooldamine: Kasta nädalas korra, vältida ülekastmist. Peab ka pikemat aega kastmata vastu. Suvel on soovitatav hoida muld niiskena, talvel lasta kastmiste vahel mullal ära kuivada ja kastmist vähendada. Kasvuperioodil (kevad ja suvi) soovitatakse väetada vedelväetisega, talvel ei ole väetamine vajalik.
Allikad: hansaplant.ee ja toataimed.eu
LOE LISAKS:
