Suvel palavate ilmadega on tähtis niita rohtu pigem kõrgelt, et taimed suudaksid talletada endas niiskust, mis aitab neil paremini kuuma taluda. Nüüd sügisel, kui taimede kasv aeglustub, peab juba mõtlema talvele ja tõenäoliselt maha sadavale lumele. Kui jätate sügisel muru niitmata, vajuvad rohulibled lume raskuse all kokku ja see tekitab tõsiseid probleeme. Lamandunud libled hoiavad enda all niiskust, mis omakorda aitab kaasa erinevate haiguste tekkele. Seega tuleb enne talve kindlasti muruplatsile veel ring peale teha ja veenduda, et muru on niidetud kõikjalt. Ja kui muru niita, tuleb kindlasti kasutada teravat tera, sest nüri teraga niitmine kahjustab muru.

Viimasel kahel niitmiskorral võiksite niita nii madalalt kui võimalik, et lasta rohujuurtele rohkem päikesevalgust. Aga pidage meeles, et korraga ei soovitata niita üle 1/3 kogu rohulible pikkusest. Vajaduse korral alustage madalalt niitmist varem, nii jõuate järk-järgult niiduki madalaima astmeni.

Sügise saabudes tasub kindlasti kasutada ka muruõhutajat ehk aeraatorit. Praegu on selleks just õige aeg. Õhutamine aitab kaasa tervete murutaimede kasvule ning viib hapniku, vee ja väetise kergesti rohujuurteni. Sel moel tungivad juured sügavamale ega ole külmadele ilmadele nii vastuvõtlikud.

Lehtede riisumine on üks ääretult tüütu tegevus, aga ilusa muru nimel tuleb lehed kokku koguda niipea kui võimalik. Tehke seda juba siis, kui esimesed suuremad alad on lehtede all. Kui te ootate hetkeni, mil kõik lehed on puude otsast maha langenud, võib murul olevate lehtede ja vihma või hommikuse kaste tõttu tekkida maha paks õhukindel vaip.

Omavahel kokkukleepunud puulehed ja märg pinnas — see tähendab, et murutaimed lämbuvad ja saavad kahjustada. Kui teile ei meeldi lehti riisuda, siis on heaks abimeheks lehepuhur või õhuluud või kogumiskotiga muruniiduk. Ükskõik millist meetodit te ka ei kasuta, tähtis on eemaldada lehti murult pidevalt ja nii kiiresti kui võimalik. Ärge jätke neid sinna pikemaks ajaks.

Mis puudutab murutaimede väetamist, siis öeldakse, et ühest korrast aastas on küll. Kui te otsustate muru väetada, tehke seda sügisel, sest see aitab murul talvekülmad üle elada ja kaitseb seda erinevate haigustekitajate eest. Jahedate sügisilmadega aeglustub rohuliblede kasv, kuid rohujuured kasvavad endises tempos. Võtke väetamine ette sügise teisel poolel ja kasutage tööriista, mis laotab väetise ühtlaselt laiali. Veenduge, et väetist saab igale poole ühepalju. Väetada ei maksa aga märga muru, sest väetisegraanulid jäävad muruliblede külge ja kõrvetavad neid. Parim aeg väetamiseks on kuiv ilm.

Nende lihtsate nõuannete järgimisel võite olla peaaegu kindel, et kevadel lume sulamise ajal on teie muru valmis taas jõudsalt kasvama ja seal ei ole inetuid kuivanud laike.

Allikas: Moodnekodu.ee arhiiv / Stokker