Milliseid vigu vältida vana puitmaja renoveerimisel?
Vanade puitmajade korrastamist vaatame siin artiklis eelkõige linnamajade kontekstis, mis on ehitatud enne II maailmasõda. Samas kehtivad paljud põhitõed ka vanade puiteramute kohta. Vanal puidust linnamajal on tavaliselt võimas paekivist või maakivist vundament, kus kivid on omavahel seotud lubikrohviga. Tihti on vundamendi maapealne osa ehk sokkel keldrikorruse tõttu kõrge ja mõjutab nii oluliselt puitmaja välimust. Vanad puitmajad on ehitatud palkidest, enamasti on tegemist rõhtpalkmajadega, kuid esineb ka püstpalkmaju ja topeltplankseinaga maju.
Palkide kvaliteet on vanades majades üldjuhul väga hea, sest materjali osati hästi valida ning õigel ajal puid raiuda. Samuti on hea kvaliteediga kõik, mis palkidest valmistati vana puitmaja ehitusel — konstruktsioonimaterjal, laudis, piirdelauad, veelauad, vöölauad, karniis. Veel hoolikamalt valiti akende ja uste valmistamiseks vaja minevat puitu. Fassaad ja ka aknad, uksed värviti peamiselt linaõlivärviga. Katus on tavaliselt katusepealse renniga valtsplekk- katus, harvemini kivikatus. Katuselt sademete ära juhtimiseks on paigaldatud vihmaveetorud.
Hoia vihmaveetorud korras
Tihti räägitakse vanadest puitmajadest kui segavatest logudest. Okupatsiooniaegsest napist hooldusest vaatamata on vanad puitmajad tõestanud end hästi. Kahjustusi on põhjustanud just sademed või päike.
Tavalise külgvihmaga saab fassaad hakkama, ilma selginedes see kuivab. Probleemid algavad, kui fassaadile jõuab suuremates kogustes vett, see on enamasti põhjustatud katkistest või ummistunud vihmaveetorudest. Kui selline olukord kestab aastaid või aastakümneid, siis ei jõua laudisest niiskus välja kuivada ja viimane hakkab pehastuma. Sealt edasi võib vesi jõuda palkseinani ning siingi ei kuiva niiskus palgist välja ja see hakkab mädanema. Seega peab vihmaveetorudel silma peal hoidma.
Vanadel majadel on sokkel fassaadi suhtes eenduv ja fassaad viimistlus algab veelauaga, veelaud paigaldatakse kaldega välja, et sinna sattunud sademed leiaksid tee fassaadist eemale. Kui veelauda pole aastakümneid hooldatud siis mingil hetkel võib see hakata pehastuma ning vesi jõuab alumise palgireani ning algab mädanemine.
Tihti hakkab veelaud mädanema ka eelpool mainitud lekkiva vihmaveetoru tõttu. Toru tuleb mööda seina sirgelt alla, kuid teeb veelaua juures eenduva sokli tõttu aste välja. Torupõlved on kohad, kus puulehed ja okkad jäävad kinni, nendest tekkiva ummistus ja niiskuse tõttu tulevad vihmaveetorusse roosteaugud. Augulistest torudest jõuabki liigne vesi fassaadile.
Keldrikorruseta majadel võib olla väga madal vundament. Maapind tõuseb lehekõdu tõttu ja saja aasta jooksul võib veelaud olla juba otsapidi mullakihis. Ka siin hakkab veelauad mädanema, seejärel juba alumine palgirida. Tuleb jälgida maapinna kõrgusi ja kaldeid krundil.
Kui maja on nurgeline, siis on katusel mitmeid neelukohtasid, needki on katuse mittehooldamise korral potentsiaalsed kohad, kus sademed võivad sattuda katusekonstruktsiooni ja sealt edasi palkseina.
Päikesekahjustused tekivad maja lõunapoolses küljes. Laudis vajab selle kaitseks värvi. Kui fassaadilaudist pole aastakümneid värvitud, siis hakkab see kulunud värvikihi tõttu pragunema, lõhenema, kaarduma. Laudis kaotab lõpuks oma profiili ja muutub inetuks. Siin võib juba tugev külgvihm jõuda palkseinani. Seevastu korralik värv kaunistab ja kaitseb.
Asjatundmatusest põhjustatud vead remonthooldustöödel
Fassaadi remonthooldustöödel tuleb tegeleda põhjusega, mitte tagajärjega. Kui probleemne koht ei parandata, vaid kaetakse lihtsalt kinni, siis on see viga. Sagedasti ongi kahjustunud laudise või palgikohad lastud polüuretaanvahtu või silikooni täis, kuid laudis ja palk jääb seinas vahetamata. See tähendab, et külmasild jääb alles ning nüüd on see õhutihe ja liigne niiskus ei pääse enam välja.
Veel mõned levinumad vead:
- Uste ja akende vahetuse käigus unustatakse piirdeliistud panemata, sealtki pääseb vesi laudise taha palkseina kahjustama.
- Vanad vihmaveetorud vahetatakse uute vastu, kuid kui toru läbimõõt on liiga väike, siis ummistub see üsna kiiresti ja hakkab lekkima.
- Pehkinud palgi eemaldamisel ei asendata see sama ristläbilõikega palgiga, vaid topitakse sinna üksteise otsa 3-5 lapiti prussi, mis omakorda tihendatakse vahuga.
Soovitused materjali valikul ja renoveerimisel
Kõige lihtsam nõuanne — asenda vana materjal sama materjaliga. Kahjustunud palk tuleb asendada uuega. Palgivahed tuleb tihendada takuga, mitte vahuga või silikooniga. Looduslikest materjalidest kuivab niiskus välja. Kahjustunud palk on suur külmasild, see omakorda tähendab suuremaid küttekulusid. Kui see põhjus on kõrvaldatud, siis püsib vana maja kenasti soe ja lisasoojustust ei vaja.
Kahjustunud palgile viitavad kahjustunud laudis fassaadis või katkine vihmaveetoru. Laudis ja vihmaveetoru tuleb ettevaatlikult eemaldada, teha vajalikud palgiparandused ning seejärel juba fassaadiviimistlus.
Fassaadimaterjali osas tuleb jälgida originaalsust. Kõikidest asendatavatest profiilidest tuleb tellida koopiad. Siis on hiljem kerge parandusi vana lahendusega kokku viia. Koopiate telliminegi on tänapäeval väga lihtne sest iga puidutöökoda, kes profiile toodab, saab sellega hakkama. Sama käib vihmaveetorude kohta. Fassaadi värvimisel võiks eelistada traditsioonilist linaõlivärvi, see imendub puidupooridesse, kuid laseb niiskusel välja kuivada. Värv püsib õige katmise juures aastakümneid. Vajadusel värvige suurema koormusega kohtasid (veelaud) sagedamini ja puhastage iga aasta vihmaveetorusid.
Allikas: Ehitusruudus arhiiv / Madis Ahman, Renovedur OÜ restauraator
